Waktitoren LIBRARY TAPU INTERNET
Waktitoren
LIBRARY TAPU INTERNET
Sranantongo
  • BIJBEL
  • BUKU
  • KONMAKANDRA
  • be les 52 blz. 265-blz. 267 par. 4
  • Frumane sma bun

Felem no de na a pisi disi.

Sorry, wan sani no go bun di wi pruberi fu drai a felem.

  • Frumane sma bun
  • Kisi wini fu a Theokrasia Diniwroko-skoro
  • A srefi sortu tori
  • „Doe joe diniwroko dorodoro”
    A Waktitoren—A e taki fu Yehovah Kownukondre 1984
  • Kon krin èn de nanga faja gi toemsi boen wroko
    A Waktitoren—A e taki fu Yehovah Kownukondre 1985
  • Preiki fayafaya!
    Wi Kownukondre diniwroko 2009
  • ’Gi froemane tapoe a fondamenti foe lobi’
    A Waktitoren—A e taki fu Yehovah Kownukondre 1992
Moro sani
Kisi wini fu a Theokrasia Diniwroko-skoro
be les 52 blz. 265-blz. 267 par. 4

LES 52

Frumane sma bun

San yu musu du?

Gi sma deki-ati fu du wan sani fu di yu e taki-go-taki-kon nanga den na wan fasi di e overtoigi den, noso fu di yu e gi den bun rai. Yu kan teki a bun rai disi fu a Bijbel, noso fu wan sma di den e lespeki èn di den e si leki wan bun eksempre. Efu yu wani du disi bun, dan yu sa musu taki na wan seryusu fasi.

Fu san ede a de prenspari?

Te yu e frumane trawan bun, dan yu e meki den frustan o prenspari a de fu du den sani di Yehovah e feni bun.

KRESTEN owruman musu man „frumane sma nanga a bun leri” (Tit. 1:9). Sontron den musu du disi awansi fa a situwâsi muilek. A de prenspari fu gi rai di de soifri leki fa den Buku fu Bijbel e leri wi. Fu dati ede, owruman musu gi yesi na a rai: „Tan meki muiti . . . fu frumane sma” (1 Tim. 4:13). Aladi a takimakandra na ini a les disi de gi owruman na a fosi presi, noso gi den wan di e meki muiti fu kisi a grani disi, toku sontron papa nanga mama musu frumane den pikin fu den, noso den wan di e hori wan bijbelstudie musu frumane den bijbelstudenti fu den. Te disi de so, dan den kan gebroiki den srefi gronprakseri di de fu feni na ini a les disi.

Situwâsi di kan meki taki yu musu frumane trawan. Efu yu wani kon sabi o ten yu musu frumane trawan, dan a kan de wan yepi fu ondrosuku den situwâsi di skrifi na ini Bijbel pe sma ben frumane trawan. Na apostel Petrus ben frumane owruman fu den poti prakseri na a frantwortu di den abi leki skapuman fu na ipi fu Gado (1 Petr. 5:1, 2). Paulus ben gi Titus rai fu a frumane den yonkuman fu den „abi wan krin frustan” (Tit. 2:6). Paulus ben gi en Kresten brada nanga sisa deki-ati fu den „taki na ini wánfasi nanga makandra”, èn fu den wai pasi gi den wan di ben suku fu prati den brada fu makandra (1 Kor. 1:10; Rom. 16:17; Fil. 4:2). Aladi Paulus ben prèise den brada nanga sisa na ini a gemeente na Tesalonika gi den bun sani di den ben du, toku a ben frumane den fu teki den leri di den kisi èn fu fiti dati moro bun na ini den libi (1 Tes. 4:1, 10). Petrus ben begi Kresten „fu tan farawe fu den lostu fu a skin” (1 Petr. 2:11). Yudas ben frumane den brada fu en fu den „feti tranga gi a bribi”, fu di ogriman drape ben libi wan takru libi, èn na so fasi den ben kan pori den brada fu Yudas (Yud. 3, 4). Te wi luku en bun, dan ala den Kresten ben kisi a deki-ati fu frumane makandra so taki a bedrigi krakti fu sondu no tranga na ati fu nowan fu den (Hebr. 3:13). Petrus ben frumane den Dyu di no ben bribi ete na ini Krestes, fu di a ben taigi den: „Kisi frulusu komoto na mindri a kruktu geslakti disi.”​—Tori. 2:40.

Sortu fasi wi musu abi efu wi wani frumane trawan bun na ini ala den situwâsi disi? Fa a sma di e frumane trawan kan du dati na wan seryusu fasi, sondro taki a e prei basi tapu den sma, noso sondro taki a e taki grofu nanga den?

’Fu di wi lobi den.’ Efu wi e frumane trawan, ma wi no e du dati ’fu di wi lobi den’, dan kande wi sa hati den, noso kande a o gersi leki wi e taki grofu nanga den (Fileim. 9). A tru taki te wan sani musu du wantewante, dan a takiman musu hori en lezing na so wan fasi taki den arkiman e firi taki den musu du wan sani wantewante. Efu a takiman ben o taki nanga wan tumusi safu sten, dan kande den arkiman no ben o frustan taki na wan seryusu afersi. Fu dati ede, a takiman musu taki na wan seryusu fasi, ma na a srefi ten a musu hori na prakseri fa den arkiman fu en e firi. Efu a takiman e taki na wan lobi-ati fasi, dan dati sa meki taki den arkiman trutru sa wani du san a e taki. Di Paulus ben taki fu ensrefi nanga fu den mati fu en, dan a ben taigi den sma fu Tesalonika: „Unu sabi bun fa wi ben tan frumane ibriwan fu unu, neleki fa wan papa e frumane den pikin fu en” (1 Tes. 2:11). Den Kresten owruman dati ben aksi den brada na wan seryusu fasi, ma den ben du dati na wan lobi-ati fasi. Meki a de so taki te yu e taki wan sani, dan yu e du dati fu di trutru yu e broko yu ede nanga yu arkiman.

De nanga koni fu di yu e hori na prakseri fa den arkiman kan firi. Aladi yu kan meki muiti fu meki yu arkiman du wan sani, toku yu musu luku bun taki yu no e taki sani di e meki taki den arkiman atibron nanga yu. Na a srefi ten, no draidrai fu fruteri yu arkiman „ala a rai fu Gado” (Tori. 20:27). Den wan di trutru e warderi a rai di den e kisi, no sa atibron nanga yu, noso a no de so taki den no sa lobi yu moro. Ma den sa warderi en taki yu gi den deki-ati na wan switi fasi fu du san reti.​—Ps. 141:5.

Furu tron a bun fu taki spesrutu sani fu prèise den arkiman, bifo yu e frumane den. Prakseri den bun sani di yu brada e du, sani di Yehovah lobi trutru, soleki: a bribi di den e sori na ini a wroko fu den, a lobi di e pusu den fu meki muiti, èn a hori di den e horidoro na ondro kefalek muilek situwâsi (1 Tes. 1:2-8; 2 Tes. 1:3-5). Efu yu e du disi, dan yu brada sa firi taki yu e warderi den èn taki yu e frustan den. A sa meki taki den sa de klariklari tu fu teki a seryusu rai di yu e gi den.

„Nanga furu langa-pasensi.” Te yu e gi frumane, dan yu musu du dati „nanga furu langa-pasensi” (2 Tim. 4:2). San disi wani taki? Efu wan sma abi langa-pasensi, dan dati wani taki tu dati a abi pasensi fu horidoro te wan sani fowtu noso te trawan e tanteri en. Wan sma di abi langa-pasensi e tan howpu taki den arkiman fu en sa du san a e taki. Efu yu e frumane yu arkiman na so wan fasi, dan den no sa kisi a firi taki yu no e denki bun fu den srefisrefi. Na overtoigi di yu abi taki yu brada nanga sisa wani dini Yehovah nanga ala san den man du, sa meki taki trutru den sa wani du san reti.​—Hebr. 6:9.

„Nanga a bun leri.” Fa wan owruman kan „frumane sma nanga a bun leri”? Disi a kan du, fu di „a e hori tranga na a tru wortu” na ini „a fasi fa a gi leri” (Tit. 1:9). Na presi fu sori den sma san yu e denki fu a tori, dan meki Gado Wortu de a sani di e meki den frustan san yu wani sori den. Meki Bijbel yepi yu fu si san yu musu taki. Kari den winimarki di sa kon te den e du san Bijbel e taki fu na afersi. No frigiti san kan pasa now, ma sosrefi na ini a ten di e kon, te wan sma no e hori ensrefi na Gado Wortu. Gebroiki disi fu overtoigi yu arkiman taki a de fanowdu fu du san reti.

Sorgu taki yu e sori yu arkiman krinkrin san den musu du èn fa den musu du dati. Meki den frustan bun taki ala den sani di yu e taki nanga den, na sani di skrifi trutru na ini den Buku fu Bijbel. Efu den bijbeltekst e sori taki moro leki wán sani de di wan sma kan du te a e teki bosroiti, dan sori a sma den sani disi tu. Baka dati, na a kaba fu yu takimakandra, dan aksi den arkiman ete wan lasti leisi na wan seryusu fasi, so taki den kisi deki-ati fu du trutru san den musu du.

„Taki fri.” Efu wan sma wani frumane trawan bun, dan a musu man „taki fri fu a bribi” (1 Tim. 3:13). San e meki taki wan sma kan taki fri? Wan sma kan taki fri te a e „gi na eksempre . . . fa fu du bun”, dati wani taki dati ensrefi e du soifri san a e frumane den brada fu du (Tit. 2:6, 7; 1 Petr. 5:3). Te wan brada e gi wan bun eksempre, dan den wan di e kisi a frumane fu en fu du wan sani, sa frustan taki a no e fruwakti fu den taki den sa du sani di ensrefi no e du. Den arkiman sa si taki den kan waka baka a bribi fu a takiman fu di ensrefi e meki muiti fu waka baka Krestes.​—1 Kor. 11:1; Fil. 3:17.

Wan sma kan du furu bun te a e gi frumane di komoto fu Gado Wortu èn te a e du dati na wan lobi-ati fasi. Den wan di kisi a frantwortu fu gi den sortu frumane disi, musu du muiti fu du dati fayafaya èn na wan switi fasi.​—Rom. 12:8.

FA FU DU DISI

  • Sori lobi èn abi langa-pasensi, ma na a srefi ten taki na wan seryusu fasi sosrefi.

  • Sorgu taki den sani di yu e taki fu frumane trawan, e komoto trutru fu Gado Wortu.

  • Poti krakti tapu a frumane di yu e gi, fu di yusrefi e gi wan moi eksempre.

PRUBERI FU DU DISI: Leisi a brifi di na apostel Paulus ben skrifi Fileimon. Suku den sani disi na ini a brifi: (1) fa a ben prèise Fileimon na wan switi fasi, (2) san meki taki Paulus ben begi Fileimon gi Oneisimus, (3) den sani di Paulus ben taigi Fileimon so taki a ben kan abi na overtoigi taki a ben musu teki a srafu fu en baka, èn (4) na overtoigi di Paulus ben abi taki Fileimon ben o du san reti. Prakseri fa yu kan teki na eksempre disi te yusrefi musu frumane trawan.

    Sranantongo buku (1978-2025)
    Log Out
    Log In
    • Sranantongo
    • Seni en gi wan sma
    • Settings
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Gebruiksvoorwaarden
    • Privacybeleid
    • Privacyinstellingen
    • JW.ORG
    • Log In
    Seni en gi wan sma