Ovafita ovo ve li “ovahopaelelwa voufita”
‘Lifeni oufita waKalunga nehalo liwa, ningeni ovahopaelelwa voufita.’ — 1 PETRUS 5:2, 3.
1, 2. (a) Jesus okwa li e lineekelela omuyapostoli Petrus oshinakuwanifwa shilipi, nomolwashike taku dulu okutiwa kutya okulineekela Petrus kwaJesus kakwa li kwoshimha? (b) Jehova oku uditile ngahelipi ovafita ovo a nangeka po?
KOMESHO yOpentekoste yomo 33 O.P., Petrus nosho yo ovahongwa vakwao vahamano ova li tava li oshuumbululwa osho Jesus a li e va longekidila komunghulofuta wEfuta laGalilea. Osho hasho sha li oshikando shotete Petrus a li a mona omunyumunwa Jesus, ndele nopehe na omalimbililo, Petrus okwa li a hafa okushiiva kutya Jesus okwa nyumukila momwenyo. Ndele pefimbo opo tuu opo, Petrus otashi dulika a li yo e na oumbada, molwaashi omafiku ashike manini a pita okwa li e lidimbika Jesus moipafi, a ti kutya ke mu shii nande. (Lukas 22:55-60; 24:34; Johannes 18:25-27; 21:1-14) Petrus okwa li e livela ombedi konima yaasho. Mbela Jesus okwa li e mu hanyena omolwokuheneitavelo kwaye? Hasho nande. Ponhele yaasho, Jesus okwa li e lineekelela Petrus oshinakuwanifwa shokulifa ‘eedi daye.’ (Johannes 21:15-17) Ondjokonona yomOmbibeli yeongalo lopaKriste lomefelemudo lotete otai ulike kutya okulineekela Petrus kwaJesus kakwa li kwoshimha. Petrus novayapostoli vakwao nosho yo ovakulunhu vomuJerusalem ova li tava lifa eongalo lopaKriste pefimbo lomayeleko manene nosho yo ekulo linene. — Oilonga 1:15-26; 2:14; 15:6-9.
2 Kunena, Jehova okwa nangeka po okupitila muJesus Kristus ovalumenhu va pyokoka pamhepo va kale ovafita, opo va wilike eedi daYe momafimbo aa madjuu neenghono mondjokonona younhu. (Ovaefeso 4:11, 12; 2 Timoteus 3:1) Mbela okulineekela ovalumenhu va tya ngaho kwaJehova okwoshimha? Oumwainafana wopaKriste womounyuni aushe oo u na ombili otau ulike kutya elineekelo la tya ngaho kali fi longaho. Odoshili kutya ovafita ovo inava wanenena. Ngaashi ashike Petrus, navo ohava ningi omapuko. (Ovagalati 2:11-14; Jakob 3:2) Ndele nande ongaho, Jehova okwe ve lineekelela oshinakuwanifwa shokufila oshisho oufita oo ‘e lilikolela nohonde yOmona.’ (Oilonga 20:28, yelekanifa NW.) Jehova oku hole ovalumenhu ovo neenghono, nomolwaasho okwe va tala ko va wana “okufimanekwa shili.” — 1 Timoteus 5:17.
3. Ongahelipi ovafita vopamhepo tava dulu okuwanifa po oshilonga shavo nehalo liwa?
3 Ongahelipi ovafita vopamhepo tava dulu okuwanifa po oshilonga shavo nehalo liwa nokutulila po oufita oshihopaenenwa? Ngaashi Petrus novafita vakwao vomefelemudo lotete, ovafita vokunena navo ohave lineekele ekwafo lomhepo yaKalunga iyapuki, oyo hai va pe eenghono opo va wanife po oinakuwanifwa yavo. (2 Ovakorinto 4:7) Omhepo iyapuki ohai imike muvo omaukwatya aa: ohole, ehafo, ombili, onheni, olune, ouwa, eitavelo, engungumano, nelipangelo. (Ovagalati 5:22, 23, yelekanifa NW.) Natu taleni keenghedi dimwe dokondadalunde omo ovafita hava tula po oshihopaenenwa mokuulika omaukwatya oo eshi tava lifa oufita oo ve lineekelelwa kuKalunga.
Ovafita ove na okukala ve hole oufita nosho yo eedi pauhandimwe
4, 5. (a) Ongahelipi Jehova naJesus hava ulikile oufita ohole? (b) Eenghedi dimwe dilipi omo ovafita vopamhepo hava ulikile oufita ohole?
4 Oukwatya wa tongomana oo hau imikwa komhepo yaKalunga oo ohole. Jehova oha ulikile oufita waye ohole moku u pa eendja dopamhepo dihapu. (Jesaja 65:13, 14; Mateus 24:45-47) Kakele kokupalula oufita waye aushe, oku hole odi keshe pauhandimwe. (1 Petrus 5:6, 7) Jesus naye oku hole oufita waJehova. Okwa yandja omwenyo waye omolwoufita oo, noku shii odi keshe ‘kedina.’ — Johannes 10:3, 14-16.
5 Ovafita vopamhepo ohava hopaenene Jehova naJesus. Ohava ulikile oufita waKalunga ohole ‘mokudiinina okuhonga’ momaongalo. Oipopiwa yavo ye likolelela kOmbibeli ohai palula nokwaamena oufita, noilonga oyo youdiinini ohai kala i liwetikile kwaaveshe. (1 Timoteus 4:13, 16) Ove na yo oilonga ikwao oyo tai pula efimbo, oyo ihai longwa moipafi yaaveshe, ngaashi okuungaunga neelaporta nosho yo eenhumwafo, okuninga omalandulafano nokufila oshisho oinima ikwao opo okwoongala kweongalo nosho yo omalipyakidilo makwao eongalo a ningwe “palandulafano nomonghedi iwa.” (1 Ovakorinto 14:40, OB-1986.) Ovo hava longo oilonga oyo ihai longwa moipafi yaaveshe haluhapu hava pandulilwa oilonga ya tya ngaho. Ndelenee oi li oilongayakulo yopahole. — Ovagalati 5:13.
6, 7. (a) Onghedi imwe ilipi oyo tai dulu okukwafela ovafita va shiive nawa eedi? (b) Omolwashike omafimbo amwe shiwa okuhokololela ovakulunhuongalo shi na sha nanghee hatu kala tu udite?
6 Ovafita Ovakriste ovanahole ohava kendabala okuulika kutya ove na ko nasha nodi keshe meongalo. (Ovafilippi 2:4) Onghedi imwe omo ovafita tava dulu okushiiva nawa eedi pauhandimwe omokulonga pamwe nado moukalele wetu womoipafi. Jesus okwa li ha longo luhapu pamwe novashikuli vaye moilonga yokuudifa nokwa li ha longifa eemhito da tya ngaho opo e va twe omukumo. (Lukas 8:1) Omufita umwe Omukriste e na owino okwa ti: “Onda mona kutya onghedi imwe iwa nokushiiva ovamwatate ile ovamwameme oyo okulonga pamwe navo moukalele.” Ngeenge owa efa nale okulonga pamwe nomukulunhuongalo wonhumba moukalele, omolwashike ito ningi omalongekido u longe pamwe nomukulunhuongalo oo?
7 Ohole oya li ye linyengifa Jesus a hafele pamwe novashikuli vaye noku va udile oukwao wananghali. Pashihopaenenwa, eshi ovahongwa vaye 70 va li va aluka moilonga yokuudifa ve na ehafo, Jesus okwa li a ‘hafa pombada.’ (Lukas 10:17-21) Ndele eshi a li a mona Maria nosho yo ovapambele vaye nookaume kaye va nyika oluhodi kefyo laLasarus, “okwa lila.” (Johannes 11:33-35) Sha faafana, ovafita vokunena ovanahole navo ohava kala ve uditile oufita oukwao wananghali. Ohole ohai ve linyengifa va ‘hafe novahafi’ nosho yo ‘okulila naava hava lili.’ (Ovaroma 12:15) Kutya nee oho kala u udite ehafo ile oho kala wa nyika oluhodi, kala wa manguluka okulombwela ovafita Ovakriste shi na sha nanghee ho kala u udite. Okuuda kombinga yoimoniwa yoye ihafifa ohaku va tu omukumo. (Ovaroma 1:11, 12) Ngeenge owe va hokololele shi na sha nomayeleko oo ho shakeneke, otava ka dula oku ku pameka noku ku hekeleka. — 1 Ovatessaloniki 1:6; 3:1-3.
8, 9. (a) Omukulunhuongalo umwe okwa li ha ulikile ngahelipi omukainhu waye ohole? (b) Omolwashike sha fimana komufita okuulikila oukwaneumbo waye ohole?
8 Ohole yomufita yokuhola oufita ohai kala i liwetikile unene tuu monghedi omo ha ungaunga noukwaneumbo waye. (1 Timoteus 3:1, 4) Ngeenge oku li omuhomboli, oha tulile po ovahomboli vakwao oshihopaenenwa mokuulikila omukainhu waye ohole nokukala e mu fimaneka. (Ovaefeso 5:25; 1 Petrus 3:7) Tala komatyekosha omukainhu umwe Omukriste wedina Linda. Omulumenhu waye okwa li omupashukili meongalo oule womido da konda po 20 fiyo a fya. Omumwameme Linda okwa ti: “Omushamane wange okwa li ha kala e lipyakidila alushe noinima yeongalo. Ndele okwa li ha ningifa nge ndi kale ndi udite kutya ohatu longele kumwe. Okwa li ha pandula nge alushe omolwoku mu yambidida, nokwa li ha kala pamwe naame pomafimbo oo a li ine lipyakidila nasha. Onghee hano, onda li handi kala ndi udite kutya oku hole nge nokanda li handi kala nda handuka ngeenge e lipyakidila noinima yeongalo.”
9 Ngeenge omufita Omukriste oku na ounona, oha tulile po ovadali vakwao oshihopaenenwa mokukala ta tekula ovana vaye pahole nokukala he va pandula alushe. (Ovaefeso 6:4) Doshili, ohole oyo ha ulikile oukwaneumbo waye otai yandje oumbangi kutya oku li metwokumwe noshinakuwanifwa osho e lineekelelwa eshi a nangekwa po komhepo iyapuki. — 1 Timoteus 3:4, 5.
Ovafita ove na okuxumifa komesho ehafo nombili mokukala hava kundafana
10. (a) Oshike tashi dulu okunyona po ehafo nombili yeongalo? (b) Omhata ilipi hanga kwa li i nyone po ombili yeongalo lomefelemudo lotete, noya li ya pongololwa po ngahelipi?
10 Omhepo iyapuki otai dulu okwiimika oukwatya wehafo nombili momitima dOvakriste pauhandimwe, molutu lovakulunhuongalo nomeongalo alishe. Ndele okuhakundafana tamu popi mwa manguluka otaku dulu okunyona po ehafo nombili ya tya ngaho. Ohamba Salomo oya tile: “Omadiladilo inaa kundafanwa nawa otaa ponyo.” (Omayeletumbulo 15:22, OB-1986) Mepingafano naasho, okukundafana, ovanhu tamu popi nefimaneko nomwa manguluka, ohaku xumifa komesho ehafo nombili. Pashihopaenenwa, eshi omhata i na sha nepitotanda hanga i nyone po ombili yeongalo lomefelemudo lotete, olutuwiliki muJerusalem ola li la pula ewiliko lomhepo iyapuki. Ola li la kundafana omataleko oilyo yalo e lili noku lili shi na sha nomhata oyo. Konima yeenghundafana davo da kwata moiti, ova li va fika pexulifodiladilo. Eshi omaongalo a shiivifilwa etokolo lolutuwiliki, ovamwatate momaongalo ova li va ‘hekelekwa’ ketokolo olo. (Oilonga 15:6-23, 25, 31; 16:4, 5) Osho osha li sha xumifa komesho ehafo nombili.
11. Ongahelipi ovakulunhuongalo tava dulu okuxumifa komesho ehafo nombili meongalo?
11 Sha faafana nokunena, ovafita ohava xumifa komesho ehafo nombili meongalo mokukala hava kundafana nombili. Ngeenge pa holoka oupyakadi oo tau hale okunyona po ombili yeongalo, ohava shakene nokukundafana shi na sha nao, tava popi omaliudo avo va manguluka. Ohava pwilikine nefimaneko komatyekosha ovafita vakwao. (Omayeletumbulo 13:10; 18:13) Konima yokwiilikana va wilikwe komhepo iyapuki, ohava kanghamekele omatokolo avo komafinamhango Ombibeli nosho yo komifindalandu odo di li moileshomwa ‘yomupiya omudiinini nomunaendunge.’ (Mateus 24:45-47; 1 Ovakorinto 4:6) Ngeenge olutu lovakulunhuongalo ola fiki pexulifodiladilo la kanghamena kOmishangwa, omukulunhuongalo keshe oha tifuka nokuyambidida etokolo olo la ningwa mewiliko lomhepo iyapuki, nokuli nonande kali li metwokumwe netaleko laye lopaumwene. Okukala kwavo noikala yelixupipiko ohaku xumifa komesho ehafo nombili nohaku tulile po oufita oshihopaenenwa shiwa shi na sha nokweenda pamwe naKalunga. (Mika 6:8) Mbela oho lixupipike nokulongela kumwe nomatokolo a kanghamena kOmbibeli oo haa ningwa kovafita meongalo leni?
Ovafita ove na okukala ve na onheni nolune
12. Omolwashike Jesus kwa li a pumbwa okutala onheni ovayapostoli vaye nokuungaunga navo nolune?
12 Jesus okwa li ha tale onheni ovayapostoli vaye nokwa li ha ungaunga navo nolune, nonande ova li hava ningi omapuko luhapu. Pashihopaenenwa, okwa li e va divilikila lwoikando omhumbwe yokukala ve lininipika. (Mateus 18:1-4; 20:25-27) Ndele nande ongaho, moufiku waxuuninwa wokukalamwenyo kwaJesus kwokombada yedu, konima ashike eshi a li e va pa oshihopaenenwa shelininipiko mokukosha eemhadi davo, mokati kavo “omwa tukuka eemhata [kutya] olyelye womokati kavo e nokutalwa omunene e dule vakwao.” (Lukas 22:24; Johannes 13:1-5) Mbela Jesus okwa li e va pukulula konima yaasho ta popi navo te va hanyaukile? Hasho, ponhele yaasho okwa popya navo nolune, a ti: “Olyelye e dule mukwao, ou ta kala omutumba poshililo ile ou ta yakula? Haau ta kala omutumba poshililo? Ndele Ame ondi li mokati keni ngaashi ou ta yakula.” (Lukas 22:27) Hauxuuninwa, oikala yaJesus youtalonheni nolune nosho yo oshihopaenenwa shaye shiwa oya li ya kuma ovayapostoli vaye komutima.
13, 14. Omeenghalo dilipi ovafita va pumbwa unene okuungaunga nolune novakwaneongalo?
13 Sha faafana, omufita wopamhepo naye otashi dulika a kale a pumbwa okupukulula omukwaneongalo lwoikando shi na sha nepuko lonhumba. Omufita otashi dulika a loloke okukala ta pukulula omunhu a tya ngaho. Ndele okukaleka momadiladilo kutya naye oha ningi omapuko otaku ke mu kwafela a tale omumwaxe onheni nokuungaunge naye nolune eshi te mu ‘hanyene omolwokuheneenghedi.’ Kungaha, ota hopaenene Jesus naJehova, ovo hava ulikile Ovakriste aveshe omaukwatya oo, mwa kwatelwa yo novafita. — 1 Ovatessaloniki 5:14; Jakob 2:13.
14 Omafimbo amwe, ovafita otashi dulika va kale va pumbwa okuhanyena sha kwata moiti omukwaneongalo oo a nyona enyono la kwata moiti. Ngeenge omunhu a tya ngaho ine livela ombedi, ovafita ove na oku mu konda mo meongalo. (1 Ovakorinto 5:11-13) Ndele nande ongaho, onghedi omo tava ungaunga naye oi na okuulika kutya inave mu tonda, ndele ova tonda enyono laye. (Judas 23) Okuungaunga nolune nodi oyo tai twalwatwalwa otashi dulika ku shi ninge shipu kuyo okwaalukila moshiunda konahiya. — Lukas 15:11-24.
Ovafita ohave linyengifwa keitavelo va longe oilonga iwa
15. Onghedi imwe ilipi omo ovafita hava hopaenene ouwa waJehova, noshike hashi ve linyengifa va ninge ngaho?
15 “Kalunga omuwa kuaveshe,” nokuli nokwaavo ihava pandula osho te va ningile. (Epsalme 145:9; Mateus 5:45) Ouwa waKalunga ou liwetikile unene tuu mokutuma oshiwana shaye shi ka udifile ovanhu aveshe ‘evangeli louhamba.’ (Mateus 24:14) Ovafita ohava hopaenene ouwa waKalunga mokukwatela komesho oilonga yokuudifa. Mbela oshike hashi ve linyengifa va kale tava longo noudiinini moilonga ya tya ngaho? Ove na eitavelo la pama muJehova nomomaudaneko aye. — Ovaroma 10:10, 13, 14.
16. Ongahelipi ovafita tava dulu ‘okuningila eedi ouwa’?
16 Kakele ‘kokuningila [ovanhu] aveshe ouwa’ moku va udifila, ovafita ove na oshinakuwanifwa shokuningila ouwa ‘unene tuu oovakwao vomeitavelo.’ (Ovagalati 6:10) Onghedi imwe omo tava dulu okuninga ngaho omokuninga omatalelepo oufita taa tu omukumo. Omukulunhuongalo umwe okwa ti: “Ohandi kala nda hafa okuninga omatalelepo oufita. Ohaa pe nge omhito ndi pandule ovamwatate novamwameme omolweenghendabala davo, nokungaha, ohava mono kutya oilonga yavo youdiinini otai pandulwa.” Omafimbo amwe, ovafita otashi dulika va ninge omaetepo shi na sha nanghee to dulu okuxwepopaleka okulongela Jehova kwoye. Mokuninga ngaho, ovafita ovanaendunge otava hopaenene omuyapostoli Paulus. Tala onghedi omo Paulus a li a kumaida ovamwaxe muTessalonika, a ti: “[Ohatu] mu lineekele mOmwene, nokutya, tamu ningi paife nokomesho yo oinima oyo twe i mu lombwela.” (2 Ovatessaloniki 3:4) Okukumaida eedi nelineekelo ohaku ladipike nohaku shi ningi shipu kudo ‘okushikula ovo tava kwatele komesho.’ (Ovaheberi 13:17) Ngeenge wa talelwa po komufita e ku twe omukumo, ulika olupandu shi na sha netalelepo olo.
Okukala nengungumano otaku pula elipangelo
17. Oshilihongomwa shilipi Petrus a li e lihonga kuJesus?
17 Jesus okwa li ha kala e na omhepo yengungumano, nokuli nonande okwa li a handuka. (Mateus 11:29) Eshi a li a kengelelwa ndele ta mangwa po, okwa li a ulika omhepo yengungumano nosho yo elipangelo linene. Nopehe na okwoongaonga, Petrus okwa li a pweya mo eongamukonda laye a amene Jesus. Ndele Jesus okwe mu lombwela a ti: “Ou shii, nghi dulu okwiindila Tate, a tumine nge paife ovaengeli ve dule eengudu da kula omulongo nambali!” (Mateus 26:51-53; Johannes 18:10) Petrus okwa li a koneka oshilihongomwa osho, nomolwaasho konima yefimbo okwa li a dimbulukifa Ovakriste vakwao a ti: “[Kristus] yo okwe mu hepekelwa nokwe mu fiila oshihopaelelwa mu shikule oshikoti shaye. . . . Ye ina tuka eshi a tukwa noina handuka, eshi a hepekwa.” — 1 Petrus 2:21-23.
18, 19. (a) Omonghalo ilipi ovafita hava kala va pumbwa unene okuulika omhepo yengungumano nelipangelo? (b) Oshike hatu ka kundafana moshitukulwa tashi landula?
18 Sha faafana, ovafita ovanekeka ohava kala nomhepo yengungumano nokuli nonande ova ningwa nai. Pashihopaenenwa, otashi dulika va kendabale okukwafela vamwe meongalo, ndele tava anye okutambula ko ekwafo olo. Ngeenge omunhu oo ta kwafelwa okwa nghundipala ile ota vele pamhepo, otashi dulika e va nyamukule ‘neendjovo tadi tu ngaashi eongamukonda.’ (Omayeletumbulo 12:18) Ndelenee ngaashi Jesus, ovafita ihava alulile omunhu paendjovo daye ile pailonga yaye. Ponhele yaasho, ohave lipangele nokuulika oukwao wananghali, naasho otashi dulika shi ka kale enangeko noupuna komunhu oo a pumbwa ekwafo. (1 Petrus 3:8, 9) Mbela oho lihongo koshihopaenenwa shovakulunhuongalo nokukala nomhepo yengungumano nelipangelo ngeenge to pewa omapukululo?
19 Nopehe na omalimbililo, Jehova naJesus ohava pandula oilonga youdiinini yovafita omayovi ovo tava lifa nehalo liwa oufita waYe mounyuni aushe. Jehova nOmona ove hole yo ovayakuliongalo omayovi ovo tava yambidida ovakulunhuongalo ‘mokuyakula ovayapuki.’ (Ovaheberi 6:10) Omolwashike nee ovamwatate vamwe ovo va ninginifwa ihava kala va hala okulalakanena ‘oshilonga osho shiwa’? (1 Timoteus 3:1) Nongahelipi Jehova ha deula ovo ha nangeke po ve li ovafita? Ohatu ka kundafana omapulo oo moshitukulwa tashi landula.
Oto dimbuluka?
• Eenghedi dimwe dilipi omo ovafita hava ulikile oufita ohole?
• Ongahelipi ovakwaneongalo aveshe tava dulu okudana onghandangala mokuxumifa komesho ehafo nombili meongalo?
• Omolwashike ovafita va pumbwa okukala nonheni nosho yo olune ngeenge tava pe vamwe omapukululo?
• Ongahelipi ovakulunhuongalo hava ningile vamwe ouwa nohava ulike kutya ove na eitavelo?
[Efano pepandja 19]
Ovakulunhuongalo ohava yakula eongalo tave linyengifwa kohole
[Efano pepandja 19]
Ohava longifa yo efimbo okuhafela pamwe nomaukwaneumbo avo . . .
. . . nosho yo okulonga pamwe nao moukalele
[Efano pepandja 20]
Okukundafana nombili kwolutu lovakulunhuongalo ohaku xumifa komesho ehafo nombili meongalo