Di soni di dee wöutu aki kë taki
A
Alamëitöngö.
A dë wan töngö di ta djei Hebelejëntöngö, nöö de bi ta sikifi ën ku dee seei lëtë. Bigibigi dee Alamëi sëmbë wanwan nöö bi ta fan di töngö aki, ma bakaten hën dee sëmbë dee bi ta bai soni ta sei a di pisiwata u Asilia ku Balilon seei bigi ta fan di töngö aki. De bi ta fan di töngö aki a hii dee pisiwata ka di köndë Pelsia bi ta tii (Ësl 4:7). So pisi u dee Bëibel buku Ësala, Jelemia, ku Daniëli bi sikifi na Alamëitöngö. Nöö wantu Alamëi wöutu dë a dee Giiki buku u Bëibel.—Ësl 4:8–6:18; 7:12-26; Jel 10:11; Da 2:4b–7:28; Mk 14:36; Ap 9:36.
Apösutu.
Fuu taki ën, nöö di wöutu aki kë taki „di sëmbë di de manda go”. A nama ku Jesosi tu, söseei a nama ku wanlö woto sëmbë di de bi manda u go heepi wotowan. Ma möön gaanfa de ta wooko ku di wöutu aki te de ta taki u dee tuwalufu bakama u Jesosi di hënseei tei u wooko da hën Tata.—Mk 3:14; Ap 14:14.
B
Bakama u Helodi.
Sëmbë bi ta kai de dee sëmbë u Helodi tu. De bi dë sëmbë u wan paatëi di bi lobi di köndë u de gaanfa, nöö de bi ta heepi hiniwan u dee Helodi ku politiki soni a di pisiten di de bi ta tii a dee Loomë sëmbë basu. A kan taa so u dee Saduseima bi dë sëmbë u di paatëi aki tu. Dee bakama u Helodi bi wooko makandi ku dee Faliseima u de du ku Jesosi.—Mk 3:6.
Basia u Gadu.
Di Hebelejën wöutu u basia u Gadu da malakh, nöö di Giiki wöutu da aggelos. Dee tu wöutu aki tuu kë taki bosikopuma. Ma te a nama ku dee „bosikopuma” dee ta dë a Gadu a liba ala, nöö u ta kai de „basia u Gadu” (Ke 16:7; 32:3; Jak 2:25; Ak 22:8). Dee basia u Gadu abi makiti, nöö wa sa si de ku wojo. Gadu bi mbei de gaanduwe ufö a mbei libisëmbë. So juu te di Bëibel ta taki u dee basia u Gadu, nöö a ta kai de ’dee dusudusu sëmbë u Gadu’, ’womi mii u Gadu’, ku ’mamate teeja’ (Det 33:2; Jöpu 1:6; 38:7; Jd 14). Gadu an mbei de u de pai miii. A mbei hiniwan u de apaiti. Möön leki 100 milion basia u Gadu dë (Da 7:10). Di Bëibel ta lei taa hiniwan u dee basia u Gadu abi wan në, söseei taa de abi fasi di ta mbei de tooka ku deseei. Ma u di de abi sakafasi, mbei de an kë u sëmbë dini de. Boiti di dë, gaansë u de an bi kë u sëmbë sabi de në (Ke 32:29; Lu 1:26; Ak 22:8, 9). De abi peipei wooko ta du. So u de ta wooko a di könubangi u Jehoufa fesi, wotowan ta tja bosikopu fëën da sëmbë, nöö wotowan ta heepi dee dinima fëën dee dë a goonliba aki. Jehoufa ta manda so u de u de sitaafu sëmbë, nöö so u de ta heepi paaja di bunu buka (2Kön 19:35; Ps 34:7; Mt 4:11; Lu 1:30, 31; Ak 5:11; 14:6). A di ten di ta ko, nöö de o heepi Jesosi feti di feti u Amagedon.—Ak 19:14, 15.
Begima.
Wan womi di bi abi di faantiwöutu u fan ku dee sëmbë da Gadu. A bi ta lei de soni u Gadu ku dee wëti fëën. Wan begima bi ta fan ku Gadu da dee sëmbë. A bi ta tja soni go tjuma da Gadu da dee sëmbë, söseei a bi ta begi da de. Bifö Gadu bi da Mosesi di Wëti, nöö dee hedima u dee wosudendu bi ta dë begima da de wosudendu. Di Gadu bi da Mosesi di Wëti, nöö dee womi sëmbë u di famii u Alön, di bi dë u di lö u Leifi, bi dë begima da hii dee Isaëlisëmbë. Dee woto womi sëmbë u di lö u Leifi bi ta heepi dee begima ku di wooko u de. Di de seti di njunjun buka, nöö hii dee sëmbë di de ta kai di Isaëli u Gadu bi ko dë begima, nöö Jesosi Keesitu da di Gaan Begima.—Ëki 28:41; Heb 9:24; Ak 5:10.
Begitafa.
A dë wan heihei soni ka de bi ta tjuma sumëësuti soni ku mbeti da Gadu. De bi ta mbei ën ku sitonu, ku doti, nasö ku pau. Te de bi ta mbei ën ku pau, nöö de bi ta tapëën ku soni kuma goutu nasö köpö. De bi mbei wan piki begitafa ku goutu buta a di fosu kamba u di tenti u Gadu, ku di Wosu u Gadu, u tjuma sumëësuti soni da Gadu. Di begitafa dë bi mbei ku pau, nöö de bi tapëën ku goutu. Wan möön gaan begitafa bi dë a di djai u di Wosu u Gadu ka de bi ta tjuma soni da Gadu. De bi mbei ën ku köpö. Dee sëmbë dee bi ta dini poipoi gadu seei bi ta abi begitafa tu.—Ëki 39:38, 39; 1Kön 6:20; Mt 5:23, 24; Lu 1:11; Ap 17:23.
D
Dalamo.
A dee Giiki buku u Bëibel, nöö wan dalamo da wan soofu kpëngëlë möni u dee Giiki sëmbë. Na awooten di möni aki bi ta wegi 3,4 galan.—Mt 17:24.
Dë söndö njan u wan pisiten.
Hën da te wan sëmbë an ta njan na wan soni u wan pisiten. Dee Isaëli sëmbë bi ta dë söndö njan u wan pisiten te wan hogi bi miti de, te de bi ta suku heepi a Gadu, söseei te de bi ta tja soni go tjuma da Gadu faa sa da de paadon u dee hogi di de du. Dee Dju bi buta fö pisiten a di jaa ka de bi ta dë söndö njan u de sa mëni dee gaan soni dee bi miti de. Dee Keesitu sëmbë aanfu ta dë söndö njan u wan pisiten.—Ësl 8:21; Jes 58:6; Mt 4:2; 9:14; Lu 18:12; Ap 13:2, 3; 27:9.
Dekapolisi.
Denali.
Di maaka u dee Dju.
A dë di koti di de ta koti wan pisi u di buka u di kakisa u di womi kamian puu. Abahamu ku dee bakamii fëën bi musu u du di soni aki, ma Keesitu sëmbë an musu u du ën. So juu de bi ta taki u di soni aki u lei sëmbë wan soni.—Ke 17:10; 1Ko 7:19; Fp 3:3.
Di ten aki.
A Giikitöngö de ta wooko ku di wöutu aion te de ta taki u di ten di u dë nëën aki, nasö u wan woto pisiten. Te di Bëibel ta taki u ’di ten aki’, nasö te a ta taki u ’goonliba’, nöö a ta taki u di fasi fa soni ta pasa a di goonliba, söseei di fasi fa sëmbë ta libi (2Ti 4:10). A di ten di Gadu bi da dee Isaëli sëmbë di Wëti, nöö a bi dë di ten di sëmbë bi ta kai „di ten u dee Isaëli sëmbë”, nasö „di ten u dee Dju”. Di Gadu manda Jesosi Keesitu ko dëdë paka paima da u, hën wan njunjun ten bigi di nama möön gaanfa ku dee Keesitu sëmbë dee Gadu tei u du wan apaiti wooko dëën. Di njunjun ten di bi bigi dë, ta lei taa dee soni di di Wëti bi taki, bi bigi ta pasa tuutuu. So juu te de ta wooko ku di Giiki wöutu aki, nöö de sa ta taki u möön leki wan kodo pisiten di pasa kaa, nasö di musu ko jeti.—Mt 24:3; Mk 4:19; Lo 12:2; 1Ko 10:11.
Di ten di Jesosi o toona ko.
Te u ta lesi a so pisi u dee Giiki buku u Bëibel taa Jesosi toona ko, nöö a nama ku di pisiten di Jesosi bigi tii a liba ala kuma Könu te go dou di kaba u di ten di u ta libi aki. Di ko di Jesosi bi o toona ko an bi o dë wan soni u wan kölö pisiten nöö, söseei an bi o toona go wantewante. Ma a bi o dë u wan longi pisiten.—Mt 24:3.
Di ten u dë aki o kaba.
A dë di pisiten ufö dee hogi dee ta pasa a di goonliba u Saatan, o kaba. A pisiten aki seei „Jesosi o toona ko”. Jesosi o manda dee basia u Gadu u de „puu dee hogihati sëmbë a dee bunuhati sëmbë dendu”, nöö de o kii dee hogihati sëmbë (Mt 13:40-42, 49). Dee bakama u Jesosi bi kë sabi na un ten dee soni aki bi o pasa (Mt 24:3). Ufö Jesosi toona go a liba ala, a bi paamusi dee bakama fëën taa a o dë ku de u te di ten naandë dou.—Mt 28:20.
Di Tii u Gadu.
Didibi.
Dju.
Sö de bi ta kai wan sëmbë u di lö u Juda baka di di teni lö tii u Isaëli an bi dë möön (2Kön 16:6). Baka di dee Isaëli sëmbë kumutu a Babilön, nöö de bi ta kai dee Isaëli sëmbë u hii dee lö dee bi toona go a Isaëli, Dju sëmbë (Ësl 4:12). Bakaten, sëmbë u hii së u goonliba bi ta kai dee Isaëli sëmbë Dju. A di lö fasi aki de bi ta sa’ u paati de ku dee woto köndë sëmbë (Ëst 3:6). Apösutu Paulosu bi kai di wöutu aki u lei taa de ta tei hiniwan sëmbë a di kemeente u Keesitu sëmbë aluwasi na un köndë a kumutu.—Lo 2:28, 29; Ga 3:28.
F
Faliseima.
Wan kulupu Dju sëmbë di bi ta biibi woto soni di bi tooka ku di Dju biibi. De bi ta libi a di ten u Jesosi, nöö de bi dë nëbai sëmbë. De an bi dë sëmbë u di lö ka dee begima bi ta kumutu, ma de bi ta du hii dee pikipiki soni di di Wëti bi ta taki finifini. Nöö de bi ta hoi dee guwenti u dee gaansëmbë u de finifini kumafa de bi ta hoi dee Wëti u Gadu (Mt 23:23). De an bi kë tei na wan u dee guwenti u dee Giiki sëmbë. U di de bi sabi di Wëti ku dee guwenti u dee Dju bumbuu, mbei de bi abi taki a sëmbë liba (Mt 23:2-6). So u de bi dë kuutuma a di Gaan kuutuwosu u dee Dju. De bi lo’ u fia ku Jesosi u soni di nama ku Saba daka, dee guwenti u dee Dju, söseei u di hulu di a bi ta hulu pii-lantimönima ku sëmbë di an bi ta libi bunu a Gadu wojo. So u dee Faliseima bi toon Keesitu sëmbë bakaten. Wan u dee sëmbë aki da Saulosu u Taasusi.—Mt 9:11; 12:14; Mk 7:5; Lu 6:2; Ap 26:5.
Fanafiti libi a di së u manu ku mujëë soni.
A Giikitöngö, nöö di wöutu di de ta wooko ku ën te de ta taki u fanafiti libi a di së u manu ku mujëë soni da porneia. A di Bëibel de ta wooko ku di wöutu aki te de ta taki u so u dee soni dee Gadu buuse, kuma di waka di wan womi nasö wan mujëë ta waka da di sëmbë di hën ku ën tööu, jajo libi, di duumi di tu sëmbë di an tööu ta duumi ku deseei, di duumi di womi ku womi nasö di mujëë ku mujëë ta duumi ku deseei, söseei di go di sëmbë nango a mbeti. Di buku Akoalimbo ta kai ’di Gaan Babilön’ wan jajo mujëë, u di a ta hulu dee tiima u di goonliba aki faa sa ko möön abi gudu ku makiti (Ak 14:8; 17:2; 18:3; Mt 5:32; Ap 15:29; Ga 5:19).—Luku JAJO.
Fesima u dee begima.
A dee Hebelejën buku u Bëibel, de ta kai de gaan begima. Te de ta taki u dee fesima u dee begima a dee Giiki buku u Bëibel, nöö a kan taa de ta taki u dee womi dee bi dë heihei sëmbë a di begima wooko. A kan taa fosufosu so u dee womi aki bi dë gaan begima, nöö wotowan bi dë fesima u dee 24 kulupu u begima di bi dë.—2Klo 26:20; Ësl 7:5; Mt 2:4; Mk 8:31.
G
Gaan begima.
Di Gadu bi da Mosesi di Wëti, nöö di gaan begima hën bi ta möön fan ku Gadu da dee sëmbë, nöö hën bi dë di fesima u dee woto begima. Hën wanwan bi sa denda go a di möön fanöudu kamba u di tenti u Gadu, nöö bakaten di de bi mbei di Wosu u Gadu, nöö hën wanwan bi sa denda go a di möön fanöudu kamba. Di kamba aki bi dë di kaba lasitiwan u di tenti u Gadu, söseei u di Wosu u Gadu. Wan pasi a wan jaa nöö a bi ta denda a di kamba aki. A bi ta dë di daka di dee Isaëli sëmbë bi ta hakisi Gadu paadon u dee föutu di de mbei. Di Bëibel ta kai Jesosi „Gaan Begima” tu.—Lei 16:2, 17; 21:10; Mt 26:3; Heb 4:14.
Gaan fuka.
Di Giiki wöutu di de puu ko „fuka”, kë taki taa wan sëmbë abi bookohedi, nasö taa a ta tja sitaafu u di soni miti ën di ta mbei taa soni ta taanga dëën. Jesosi bi taki u wan „gaan fuka” di bi o miti Jelusalën di na bi pasa wan daka. Nöö di fuka dë bi o miti hii libisëmbë bakaten te a o ’ko ku gaan makiti ku hei’ (Mt 24:21, 29-31). Paulosu bi taki taa di fuka aki da di sitaafu di Gadu o sitaafu ’dee sëmbë dee an sabi ën, söseei dee an kë tei di bunu buka’ di nama ku Jesosi Keesitu. Akoalimbo kapitë 19 ta lei taa Jesosi o ko ku dee sodati fëën dee dë a liba ala u feti ku ’di hogi mbeti, söseei ku dee könu u goonliba ku dee sodati u de’ (2Të 1:6-8; Ak 19:11-21). Di Bëibel ta taki taa ’wan gaan kulupu sëmbë’ o pasa di fuka aki libilibi (Ak 7:9, 14).—Luku AMAGEDON.
Gaan Kuutu Daka u Gadu.
A dë wan apaiti daka, nasö wan apaiti pisiten ka Gadu o kai wanlö kulupu sëmbë, wanlö nasiön, nasö hii libisëmbë a kuutu. A kan taa di ten dë Gadu o kii dee sëmbë dee fiti u dëdë, nasö taa a o mbei sëmbë feni libi u teego. Jesosi Keesitu ku dee bakama fëën bi taki u wan kuutu daka di nama ku dee sëmbë dee dë a libi, söseei ku dee sëmbë dee bi dëdë gaanduwe kaa.—Mt 12:36.
Geebi.
A Hebelejëntöngö di wöutu aki da „Sejöl”, nöö a Giikitöngö di wöutu aki da „Hadësi”. Sejöl ku Hadësi an dë tuutuu kamian. Te sëmbë dë a geebi, nöö de an ta sabi na wan soni, söseei de an sa du na wan soni möön.—Ke 47:30; Pel 9:10; Mt 27:61; Ap 2:31.
Gehëna.
A dë di Giiki wöutu u di palala kamian di de ta kai Hinöm, nöö di kamian aki bi dë a di pisiwata u Jelusalën fu awooten (Jel 7:31). Di Bëibel bi taki a fesi taa a bi o dë wan kamian ka de bi o ta tuwë dëdë sinkii (Jel 7:32; 19:6). Na wan soni dë di ta lei taa sëmbë bi ta tuwë mbeti nasö libisëmbë a Gehëna u tjuma de libilibi, nasö u sitaafu de. Fëën mbei wa sa taki taa di kamian aki da wan kamian ka libisëmbë o kisi sitaafu a wan tuutuu faja u teego. Ma te Jesosi ku dee bakama fëën bi ta taki soni u Gehëna, nöö de bi ta taki u di sitaafu di wan sëmbë o kisi u teego, nasö „di u tu dëdë”. Di soni dë kë taki taa wan soni nasö wan sëmbë o poi u teego, nasö an o dë möön.—Ak 20:14; Mt 5:22; 10:28.
Giiki sëmbë.
Wan Giiki sëmbë da wan sëmbë di de pai a Giikiköndë, nasö wan sëmbë di abi famii di de pai ala. Te de ta taki u Giiki sëmbë a dee Giiki buku u Bëibel, nöö a nama ku dee sëmbë dee an bi dë Dju, nasö sëmbë di bi ta fan Giikitöngö, nasö di bi ko tei dee guwenti u dee Giiki sëmbë.—Joë 3:6; Jo 12:20.
Giikitöngö.
A dë di töngö di dee sëmbë dee bi ta libi a Giikiköndë bi ta fan.
H
Hadësi.
Wan Giiki wöutu di kë taki di wan seei soni kuma di Hebelejën wöutu „Sejöl”. Di wöutu aki kë taki „Geebi”.—Luku GEEBI.
Hebelejën sëmbë.
Abam nasö Abahamu da di fosu sëmbë di de kai sö. Di soni dë bi lei taa hën ku dee Amon sëmbë an bi dë di wan sëmbë. Bakaten, hën de ko ta kai dee bakamii u Abahamu Hebelejën sëmbë tu. Hën da dee mii u Jaköpu.—Ke 14:13; Ëki 5:3.
Hebelejëntöngö.
A dë di töngö di dee Hebelejën sëmbë bi ta fan. A di ten u Jesosi, di Hebelejëntöngö bi ko mökisi ku Alamëitöngö. Di töngö dë Jesosi ku dee bakama fëën bi ta fan.—Ap 26:14.
Helodi.
Di famii në u di sëmbë di di tii u Loomë bi buta u ta tii dee Dju. Di fosuwan di bi bigi tii da Helodi di Gaanwan. Sëmbë bi sabi ën u di a bi toona mbei di Wosu u Gadu a Jelusalën, söseei u di a bi mbei sëmbë kii sömëni mii di a bi ta suku u kii Jesosi (Mt 2:16; Lu 1:5). De bi buta dee womi mii u Helodi di Gaanwan de kai Helodi Akelausi ku Helodi Antipasi, u tii so u dee pisi u di pisiwata di de tata bi ta tii (Mt 2:22). Sëmbë bi lo’ u kai Helodi Antipasi „könu”. A bi ta tii a dee dii jaa di Jesosi bi ta du di diniwooko fëën te go miti di pisiten di Apösutu kapitë 12 ta taki fëën (Mk 6:14-17; Lu 3:1, 19, 20; 13:31, 32; 23:6-15; Ap 4:27; 13:1). Baka di dë, hën wan basia u Gadu bi kii Helodi Agiipa di Fosuwan. A bi kai Helodi di Gaanwan avo, nöö a bi tii wan kölö pisiten nöö (Ap 12:1-6, 18-23). Baka di dë, hën di womi mii fëën de kai Helodi Agiipa di u Tu, bigi tii nëën kamian. A tii te dou di pisiten di dee Dju hopo fia ku di tii u Loomë.—Ap 23:35; 25:13, 22-27; 26:1, 2, 19-32.
J
Jehoufa.
A di Njunjun Goonliba Bëibel di në „Jehoufa” sikifi 237 pasi a dee Giiki buku u Bëibel. Dee soni dee mbei u sikifi di në u Gadu a di Bëibel da:
1. Di Tetalagamatön bi dë u feni a hii dee Hebelejën buku u Bëibel di de bi toona sikifi, söseei di de bi ta wooko ku de a di ten u Jesosi ku dee apösutu fëën. Di Tetalagamatön da di në u Gadu di sikifi ku dee fö Hebelejën lëtë aki: יהוה.
2. A di ten u Jesosi ku dee apösutu fëën, nöö sëmbë bi puu so u dee pisi u dee Hebelejën buku u Bëibel ko a Giikitöngö, nöö di Tetalagamatön bi dë a dee buku di de bi puu ko a Giikitöngö dë tu.
3. A dee Giiki buku u Bëibel u ta lesi sömëni pasi taa Jesosi bi lo’ u kai Gadu nëën në, söseei a bi ta mbei woto sëmbë ko sabi di në u Gadu.—Johanisi 17:6, 11, 12, 26.
4. Dee soni dee sikifi a dee Hebelejën buku u Bëibel, nango dou a dee Giiki buku u Bëibel. Fëën mbei ee di në u Jehoufa dë a dee Hebelejën buku, nöö a musu dë a dee Giiki buku tu, nasö a bi o dë wan fasi.
5. A so kamian u dee Giiki buku u Bëibel de bi sikifi wan pisi u di në Jehoufa.—Akoalimbo 19:1, 3, 4, 6.
6. Dee soni di öndösukuma feni, ta lei taa dee fesiten Keesitu sëmbë dee bi dë Dju, bi ta wooko ku di në Jehoufa te de bi ta sikifi biifi nasö woto soni.
7. So u dee sëmbë dee ta öndösuku soni u Bëibel ta taki taa a kan taa de tei di në Jehoufa a dee Hebelejën buku u Bëibel toona sikifi a so kamian u dee Giiki buku u Bëibel.
8. Di në Jehoufa sikifi a dee Giiki buku u Bëibel a möön leki 100 tookatooka töngö.
Dee soni aki ta lei gbelingbelin taa a bi dë fanöudu u toona buta di në Jehoufa a dee Giiki buku u Bëibel. Di soni naandë dee sëmbë dee puu di Njunjun Goonliba Bëibel du. De ta lesipeki di në u Gadu gaanfa. Fëën mbei de an kë puu na wan soni di bi sikifi a dee fosu buku.—Akoalimbo 22:18, 19.
K
Kaakiti u Gadu.
A dë di kaakiti di Gadu ta wooko ku ën u du soni. Di kaakiti aki dë apaiti, u di a ta kumutu a Jehoufa. Jehoufa da wan limbolimbo Gadu di ta du soni a wan leti fasi hii juu. Hii soni di a ta du ta bunu te dou, nöö ku di kaakiti aki a ta wooko u du dee soni dee a abi a pakisei. Fëën mbei di kaakiti aki dë apaiti sö.—Lu 1:35; Ap 1:8.
Keesitu.
L
Libisëmbë Miii.
De ta taki di soni aki söwan 80 pasi a dee fö buku dee ta konda soni u di libi u Jesosi. Te de ta taki di soni aki, nöö de ta taki u Jesosi Keesitu. A ta lei taa di de pai ën, nöö an bi dë wan basia u Gadu di bi ko libi a goonliba kuma libisëmbë nöö a kaba, ma a bi ko toon wan libisëmbë. A ta lei tu taa Jesosi bi o mbei dee soni dee sikifi a Daniëli 7:13, 14 pasa tuutuu. A dee Hebelejën buku u Bëibel, de bi kai Ezekiëli ku Daniëli ’libisëmbë miii’ tu. De bi kai de sö u lei taa de bi dë libisëmbë, nöö de bi tooka ku di Sëmbë di bi da de di bosikopu.—Ez 3:17; Da 8:17; Mt 19:28; 20:28.
M
Mësiasi.
A dë wan Hebelejën wöutu di kë taki „di sëmbë di Gadu tei u du wan apaiti wooko”. A Giikitöngö di wöutu aki da „Keesitu”.—Da 9:25; Jo 1:41.
Mirre.
Wan sumëësuti tala di de bi ta puu a wanlö pei pau u di pau paansu de kai Commiphora. Mirre bi dë wan u dee soni di de bi ta buta a di fatu di de bi ta mbei u lobi a wan sëmbë hedi u lei taa Gadu tei ën u du wan apaiti wooko. De bi ta tei ën u mbei soni kuma koosulai nasö bedi sumëë suti. De bi ta butëën a fatu u pusa sinkii da sëmbë, söseei de bi ta butëën a fatu u lobi a sinkii. De bi ta mökisi ën ku soni u bebe, nöö a bi ta hei sëmbë. Boiti di dë, de bi ta tei Mirre tu u seeka wan dëdë sinkii ufö de bei ën.—Ëki 30:23; Nön 7:17; Mk 15:23; Jo 19:39.
P
Posu.
Wan pau di bi ta dë tololoo ka de bi ta peka sëmbë nëën. A so köndë de bi ta peka sëmbë nëën u sitaafu de kii, nasö u mbei lanti si di dëdë sinkii u de, sö taa de sa fëëë u de go du di wan seei hogi. De bi ta peka sëmbë a wan posu tu u mbei a kisi sen a lanti. Sëmbë bi sabi dee Asilia sodati kuma hogihati fetima. Te de bi kisi dee felantima u de, nöö de bi ta hanga dee sinkii u de a wan tjönitjöni posu hedi, nöö di posu bi ta fula de a de hati mindi kisi di woto së. Dee Dju bi abi wan wëti taa ee wan sëmbë bi wisiwasi Gadu, nasö dini woto gadu, nasö du hiniwan woto gaan hogi, nöö de bi ta naki ën ku sitonu kii, nasö de bi ta kii ën a wan woto fasi. Nöö bakaten de bi ta hanga di dëdë sinkii fëën a wan posu u woto sëmbë si, u de an go du di wan seei hogi di di sëmbë dë bi du (Det 21:22, 23; 2Sa 21:6, 9). So juu dee Loomë sodati bi ta tai wan sëmbë a wan posu libilibi, nöö baka sömëni daka longi a bi ta dëdë u di a bi ta tja pen, a bi ta tja hangi, deewata bi ta kisi ën, söseei di sonu bi ta tjumëën. So juu de bi ta peka wan sëmbë maun ku futu a wan posu, kumafa de bi peka Jesosi a wan posu (Lu 24:20; Jo 19:14-16; 20:25; Ap 2:23, 36). Di Giiki wöutu stauros, kë taki wan pau, nasö wan posu di ta dë tololoo, kuma di posu ka de bi peka Jesosi nëën. Höndöhöndö jaa ufö Keesitu ko a goonliba, dee sëmbë dee bi ta dini peipei gadu bi ta wooko ku lakpa pau nasö kölöisi te de bi ta dini dee gadu u de. Ma na wan soni ta lei taa di Giiki wöutu aki kë taki lakpa pau nasö kölöisi. Jesosi bi ta wooko ku di wöutu stauros, u lei taa wan sëmbë bi o tja pen ku sitaafu ku sen, te a ko dë wan bakama fëën.—Mt 16:24; Heb 12:2.
S
Sabima u Wëti.
Fosufosu de bi ta kai dee sëmbë dee bi ta toona sikifi di Hebelejën pisi u di Wöutu u Gadu, sabima u Wëti. Ma a di ten u Jesosi, nöö de bi ta kai dee sëmbë dee bi sabi di Wëti bumbuu, söseei dee bi ta lei sëmbë di Wëti, sabima u Wëti. Dee womi aki an bi lobi Jesosi.—Mk 12:38, 39; 14:1.
T
Taku soni.
De da hogihati soni di wa sa si ku wojo, nöö de taanga gaanfa möön libisëmbe. A Kenesesi 6:2 di Bëibel ta kai de ’womi mii u di tuutuu Gadu’, nöö a Jodasi 6, a ta kai de „basia u Gadu”. Di soni dë ta lei taa de an bi abi hogihati di Gadu bi mbei de. Ma de bi dë basia u Gadu di mbei deseei ko toon felantima u Gadu, di de an bi piki Gadu buka a di ten u Noa, söseei di de tei Saatan së a di hopo di a hopo fia ku Jehoufa.—Det 32:17; Lu 8:30; Ap 16:16; Jak 2:19.
Tjëkëliba Piizii.
Di piizii aki bi dë wan piizii ka sëmbë bi ta tja soni ko a wan. De bi ta hoi ën a 15 te go miti 21 u di liba Etanim. Di liba aki da wan liba u di Dju kalëndë. Dee Isaëli sëmbë bi ta hoi di piizii aki a kaba pisiten u di jaa te de bi ta puu njanjan a goon. De bi ta piizii ta da Jehovah tangi da dee njanjan di de bi ta puu a dee goon u de. Te de bi ta hoi di piizii aki de bi ta libi a soni kuma tenti, nasö gangasa u de toona mëni fa de bi kumutu a Egepiti. Dee womi u Isaëli bi musu go a dii piizii a Jelusalën. Nöö di tjëkëliba piizii bi dë wan u de ka de bi musu u go nëën.—Lei 23:34; Ësl 3:4; Jo 7:2.
W
Wipi.
A di pisiten u dee fesiten Keesitu sëmbë, de bi ta wipi sëmbë u sitaafu de. De bi ta mbei dee wipi aki ku këti di bi abi felu bali a dee bukabuka u di wipi. So u dee wipi de bi ta mbei ku mbeti kakisa, nöö de bi ta beei saapusaapu bonu pisi ku felu buta a de.