Piiblikohti aruteluks teemade kaupa

(Kui ei ole teisiti märgitud, on viited Piibli heebrea osale toodud eestikeelse Piibli 1968. a väljaande järgi. Piibli heebrea osasse kuuluvate raamatute nimede lühendid leiad lk 575.)

1. Abielu

A. Abieluliit peab olema au sees

Võrdlus Kristuse ja pruudiga. Ef 5:22, 23

Abieluvoodi peab olema rüvetamata. Heb 13:4

Abielupaarid ei peaks lahku elama asuma. 1Ko 7:10—16

Por·neiʹa on ainus Pühakirjal põhinev alus lahutuseks. Mt 19:9

B. Kristlased peavad austama juhtpositsiooni põhimõtet

Mees kui pea peab peret armastama, kandma hoolt. Ef 5:23—31

Naine allub oma mehele, armastab teda, kuuletub. 1Pe 3:1—7; Ef 5:22

Lapsed peavad sõna kuulama. Ef 6:1—3; Kol 3:20

C. Kristlike vanemate kohustused oma laste vastu

Tuleb osutada armastust, pühendada aega, tähelepanu. Tt 2:4

Ärge ärritage neid. Kol 3:21

Hoolitsege nende eest, ka vaimselt. 2Ko 12:14; 1Ti 5:8

Valmistage neid eluks ette. Ef 6:4; Õp 22:6, 15; 23:13, 14

D. Kristlased peaksid abielluma vaid kristlastega

Abielluda vaid ”Issandas”. 1Ko 7:39; 5Mo 7:3, 4; Neh 13:26

E. Polügaamia ei põhine Pühakirjal

Algselt pidi mehel olema vaid üks naine. 1Mo 2:18, 22—25

Jeesus taastas selle normi kristlastele. Mt 19:3—9

Algkristlaste seas ei olnud polügaamiat. 1Ko 7:2, 12—16; Ef 5:28—31

2. Elu

A. Igavene elu on tagatud kuulekale inimkonnale

Jumal, kes ei saa valetada, on tõotanud elu. Tt 1:2; Joh 10:27, 28

Igavene elu tagatud neile, kes näitavad üles usku. Joh 11:25, 26

Surm hävitatakse. 1Ko 15:26; Ilm 21:4; 20:14; Jes 25:8

B. Taevase elu saavad üksnes Kristuse ihu liikmed

Jumal valib liikmeid, nagu talle meeldib. Mt 20:23; 1Ko 12:18

Maa pealt võetakse vaid 144000. Ilm 14:1, 4; 7:2—4; 5:9, 10

Isegi Ristija Johannes ei saa taevasesse Kuningriiki. Mt 11:11

C. Maist elu tõotati piiramatule hulgale, ”teistele lammastele”

Piiratud hulk on koos Jeesusega taevas. Ilm 14:1, 4; 7:2—4

”Teised lambad” ei ole Kristuse vennad. Joh 10:16; Mt 25:32, 40

Praegu kogunevad paljud, kes jäävad elama maa peale. Ilm 7:9, 15—17

Ülejäänud äratatakse üles, saavad elu maa peal. Ilm 20:12; 21:4

3. Esivanemate kultus

A. Esivanemate kummardamine on mõttetu

Esivanemad surnud, teadvuseta. Kog 9:5, 10

Esimesed esivanemad ei vääri kummardamist. Ro 5:12, 14; 1Ti 2:14

Jumal keelab sellise kummardamise. 2Mo 34:14; Mt 4:10

B. Inimesi võib austada, kuid üksnes Jumalat kummardada

Noored peaksid austama vanemaid inimesi. 1Ti 5:1, 2, 17; Ef 6:1—3

Kummardada tuleb üksnes Jumalat. Ap 10:25, 26; Ilm 22:8, 9

4. Harmagedoon

A. Jumala sõda kurjuse lõpetamiseks

Rahvad kogutakse Harmagedooni. Ilm 16:14, 16

Jumal võitleb, kasutades Poega ja ingleid. 2Te 1:6—9; Ilm 19:11—16

Kuidas võime ellu jääda. Sef 2:2, 3; Ilm 7:14

B. Ei ole vastuolus Jumala armastusega

Maailm äärmiselt rikutud. 2Ti 3:1—5

Jumal kannatlik, ent õiglus nõuab tegutsemist. 2Pe 3:9, 15; Lu 18:7, 8

Kurjad peavad kaduma, et õiged saaksid õnnelikult elada. Õp 21:18; Ilm 11:18

5. Hing

A. Mis on hing

Inimene on hing. 1Mo 2:7; 1Ko 15:45; Jos 11:11; Ap 27:37

Ka loomi nimetatakse hingedeks. 4Mo 31:28; Ilm 16:3; 3Mo 24:18

Hingel on veri, ta sööb, võib surra. Hes 18:4; 33:6; Lu 12:19

Elaval inimesel öeldakse olevat hing. Mr 8:36; Joh 10:15

B. Hing erineb vaimust

Elu isiku või olendina on hing. Joh 10:15; 3Mo 17:11

Hingi tegutsema panevat elujõudu nimetatakse vaimuks. Laul 146:4; 104:29, UT 1989 (”hingeõhk” — ”vaim”)

Surma korral läheb kontroll inimese elujõu üle Jumala kätte tagasi. Kog 12:7

Jumal üksi suudab elujõu toimima panna. Hes 37:12—14

6. Hingamispäev (sabat, puhkepäev)

A. Hingamispäev ei ole kristlastele kohustuslik

Moosese Seadus kaotas kehtivuse Jeesuse surmaga. Ef 2:15

Hingamispäev pole kristlastele kohustuslik. Kol 2:16, 17; Ro 14:5, 10

Noomitus hingamispäeva jms pidamise pärast. Ga 4:9—11; Ro 10:2—4

Jumala puhkamisse saab usu ja sõnakuulelikkusega. Heb 4:9—11

B. Hingamispäeva pidamist nõuti vaid muistselt Iisraelilt

Hakati pidama pärast Egiptusest väljaminekut. 2Mo 16:26, 27, 29, 30

Sünnipärase Iisraeli ainuomane tundemärk. 2Mo 31:16, 17; Laul 147:19, 20

Seadus nõudis ka hingamisaastate pidamist. 2Mo 23:10, 11; 3Mo 25:3, 4

Kristlastel pole vaja hingamispäeva pidada. Ro 14:5, 10; Ga 4:9—11

C. Jumala puhkeaeg (”loomisnädala” 7. päev)

Algas maise loomistöö lõppedes. 1Mo 2:2, 3; Heb 4:3—5

Kestis veel pärast Jeesuse maist elu. Heb 4:6—8; Laul 95:7—9, 11

Kristlased puhkavad omakasupüüdlikest tegudest. Heb 4:9, 10

Lõpeb, kui Kuningriik on seoses maaga töö lõpetanud. 1Ko 15:24, 28

7. Jehoova, Jumal

A. Jumala nimi

”Jumal” on umbmäärane mõiste; nimi eristab. 1Ko 8:5, 6

Palvetame, et tema nimi saaks pühitsetud. Mt 6:9, 10

Jumala nimi on Jehoova. Laul 83:19; 2Mo 6:2, 3; 3:15; Jes 42:8

Nimekuju Jahve P 1997-s. 2Mo 3:15; 6:3

Jeesus tegi Jumala nime teatavaks. Joh 17:6, 26; 5:43; 12:12, 13, 28

B. Jumala olemasolu

Võimatu näha Jumalat ja jääda elama. 2Mo 33:20; Joh 1:18; 1Jo 4:12

Uskumiseks pole tarvis Jumalat näha. Heb 11:1; Ro 8:24, 25; 10:17

Jumalat tuntakse tema nähtavate tegude järgi. Ro 1:20; Laul 19:2, 3

Ennustuste täitumine tõendab Jumala olemasolu. Jes 46:8—11

C. Jumala omadused

Jumal on armastus. 1Jo 4:8, 16; 2Mo 34:6; 2Ko 13:11; Mi 7:18

Võrratult tark. Iiob 12:13; Ro 11:33; 1Ko 2:7

Õiglane, mõistab õigust. 5Mo 32:4; Laul 37:28

Kõikvõimas, suure jõuga. Iiob 37:23; Ilm 7:12; 4:11

D. Kõik ei teeni sama Jumalat

Tee, mis näib hea, ei ole alati õige. Õp 16:25; Mt 7:21

Kaks teed, ainult üks viib ellu. Mt 7:13, 14; 5Mo 30:19

Palju jumalaid, aga ainult üks tõeline Jumal. 1Ko 8:5, 6; Laul 82:1

Tõelise Jumala tundmine eluks hädavajalik. Joh 17:3; 1Jo 5:20

8. Jehoova tunnistajad

A. Jehoova tunnistajate algupära

Jehoova määrab, kes on tema tunnistajad. Jes 43:10—12; Jer 15:16

Aabel oli ustavate tunnistajate reas esimene. Heb 11:4, 39; 12:1

Jeesus oli ustav ja tõeline tunnistaja. Joh 18:37; Ilm 1:5; 3:14

9. Jeesus

A. Jeesus on Jumala Poeg ja määratud Kuningas

Esmasündinu, osales kõige muu loomisel. Ilm 3:14; Kol 1:15—17

Sai naisest sündinud inimeseks, inglitest madalamaks. Ga 4:4; Heb 2:9

Sündis Jumala vaimust, pidi hiljem minema taevasse. Mt 3:16, 17

Ülendati kõrgemale, kui oli enne inimeseks saamist. Flp 2:9, 10

B. Usk Jeesus Kristusesse on päästeks hädavajalik

Kristus on tõotatud Aabrahami Seeme. 1Mo 22:18; Ga 3:16

Jeesus ainus Ülempreester, lunahind. 1Jo 2:1, 2; Heb 7:25, 26; Mt 20:28

Elu toob Jumala ja Kristuse tundmine, kuulekus. Joh 17:3; Ap 4:12

C. Tarvis on enamat kui vaid usku Jeesusesse

Usuga peavad kaasnema teod. Jk 2:17—26; 1:22—25

Pidada käske, teha seda, mida tema. Joh 14:12, 15; 1Jo 2:3

Kõik Issanda nime kasutajad ei pääse Kuningriiki. Mt 7:21—23

10. Kirik

A. Kirik on vaimne, rajatud Kristusele

Jumal ei ela inimeste tehtud templites. Ap 17:24, 25; 7:48

Tõeline kirik on elavatest kividest vaimne tempel. 1Pe 2:5, 6

Kristus nurgakivi; apostlid teisene vundament. Ef 2:20

Jumalat tuleb kummardada vaimus ja tões. Joh 4:24

B. Kirik ei ole rajatud Peetrusele

Jeesus ei öelnud, et kirik rajatakse Peetrusele. Mt 16:18

”Kalju” oli Jeesus. 1Ko 10:4

Peetrus pidas nurgakiviks Jeesust. 1Pe 2:4, 6—8; Ap 4:8—12

11. Kirikutevaheline ehk oikumeeniline koostöö

A. Ühinemine teiste religioonidega pole Jumala tahe

On vaid üks, kitsas tee, vähesed leiavad selle. Ef 4:4—6; Mt 7:13, 14

Hoiatus, et väärõpetused rüvetavad. Mt 16:6, 12; Ga 5:9

Käsk püsida eraldi. 2Ti 3:5; 2Ko 6:14—17; Ilm 18:4

B. Väide ”igas religioonis on midagi head” ei pea paika

Mõned on innukad, kuid mitte Jumala tahte järgi. Ro 10:2, 3

Halb rikub ära ülejäänud hea. 1Ko 5:6; Mt 7:15—17

Valeõpetajad viivad hävingusse. 2Pe 2:1; Mt 12:30; 15:14

Puhas kummardamine nõuab jagamatut andumust. 5Mo 6:5, 14, 15 (UM)

12. Kolmainsus

A. Jumal, Isa, on üks Isik, suurim universumis

Jumal ei ole kolm isikut. 5Mo 6:4; Mal 2:10; Mr 10:18; Ro 3:29, 30

Poeg on loodud; Jumal oli enne üksi. Ilm 3:14; Kol 1:15; Jes 44:6

Jumal alati universumi valitseja. Flp 2:5, 6; Tn 4:32

Jumalat tuleb pidada kõige ülemaks. Flp 2:10, 11

B. Poeg Isast madalam enne ja pärast maa peale tulekut

Poeg taevas kuulekas, Isa saatis ta. Joh 8:42; 12:49

Kuulekas maa peal, Isa temast suurem. Joh 14:28; 5:19; Heb 5:8

Ülendatud taevas, ikkagi alluv. Flp 2:9; 1Ko 15:28; Mt 20:23

Jehoova on Kristuse pea ja Jumal. 1Ko 11:3; Joh 20:17; Ilm 1:6

C. Jumala ja Kristuse ühtsus

Alati täielikus üksmeeles. Joh 8:28, 29; 14:10

Üks nagu abielumees ja -naine. Joh 10:30; Mt 19:4—6

Ka kõik usklikud peavad olema ühtsed. Joh 17:20—22; 1Ko 1:10

Ühtne jumalakummardamine Kristuse kaudu igavesti. Joh 4:23, 24

D. Jumala püha vaim on tema tegev jõud

Jõud, mitte isik. Mt 3:16; Joh 20:22; Ap 2:4, 17, 33

Ei ole isik taevas koos Jumala ja Kristusega. Ap 7:55, 56; Ilm 7:10

Jumal kasutab seda oma eesmärkide teostamiseks. Laul 104:30; 1Ko 12:4—11

Jumala teenijad saavad seda, see juhib neid. 1Ko 2:12, 13; Ga 5:16

13. Kristuse tagasitulek

A. Tagasitulek inimestele nähtamatu

Ütles jüngritele, et maailm ei näe teda enam. Joh 14:19

Vaid jüngrid nägid taevaminekut; tagasitulek samasugune. Ap 1:6, 10, 11

Ta on taevas nähtamatu vaim. 1Ti 6:14—16; Heb 1:3

Tuleb tagasi taevase Kuningriigi valitsejana. Tn 7:13, 14

B. Äratuntav nähtavate sündmuste põhjal

Jüngrid küsisid juuresoleku tundemärki. Mt 24:3

Kristlased ”näevad” juuresolekut mõistmise kaudu. Ef 1:18

Hulk sündmusi moodustab juuresoleku tõendi. Lu 21:10, 11

Vaenlased ”näevad” siis, kui neid tabab häving. Ilm 1:7

14. Kronoloogia

A. Paganate ajad lõppesid aastal 1914 (m.a.j)

Kuningriigi valitsejate liin katkes 607 e.m.a. Hes 21:30—32

”Seitse aega” valitsuse taastamiseni. Tn 4:29, 13, 14

Seitse = 2 × 3 ¹⁄2 aega ehk 2 × 1260 päeva. Ilm 12:6, 14; 11:2, 3

Iga päeva kohta aasta [kokku 2520 aastat]. Hes 4:6; 4Mo 14:34

Kestavad Kuningriigi rajamiseni. Lu 21:24; Tn 7:13, 14

15. Kuningriik

A. Mida Jumala Kuningriik inimkonna heaks teeb

Teostab Jumala tahte. Mt 6:9, 10; Laul 45:7; Ilm 4:11

Valitsus, millel on kuningas ja seadused. Jes 9:5, 6; 2:3; Laul 72:1, 8

Hävitab kurjuse, valitseb kogu maad. Tn 2:44; Laul 72:8

1000-aastane valitsus taastab inimkonna esialgse seisundi, paradiisi. Ilm 21:2—4; 20:6

B. Hakkab valitsema, kui Kristuse vaenlased veel tegutsevad

Kristus pidi pärast ülesäratamist kaua ootama. Laul 110:1; Heb 10:12, 13

Saab võimu, sõdib Saatana vastu. Laul 110:2; Ilm 12:7—9; Lu 10:18

Kui Kuningriik rajatakse, siis maa peal hädad. Ilm 12:10, 12

Praegused raskused näitavad, et on aeg Kuningriigi poolele asuda. Ilm 11:15—18

C. Mitte südames, mitte inimeste saavutus

Kuningriik on taevas, mitte maa peal. 2Ti 4:18; 1Ko 15:50; Laul 11:4

Mitte südames; Jeesuse sõnad variseridele. Lu 17:20, 21

Ei kuulu sellesse maailma. Joh 18:36; Lu 4:5—8; Tn 2:44

Valitsused ja maailma normid asendatakse uutega. Tn 2:44

16. Kurat, deemonid, spiritism

A. Kurat on vaimolend

Mitte inimeses pesitsev kurjus, vaid vaimolend. 2Ti 2:26

Kurat on isik nagu inglidki. Mt 4:1, 11; Iiob 1:6

Tegi end ise Kuradiks väärade himude tõttu. Jk 1:13—15

B. Kurat on maailma nähtamatu valitseja

Maailm on tema kui jumala võimuses. 2Ko 4:4; 1Jo 5:19; Ilm 12:9

Luba tegutseda vaidlusküsimuse lahendamiseni. 2Mo 9:16; Joh 12:31

Heidetakse sügavikku, seejärel hävitatakse. Ilm 20:2, 3, 10

C. Deemonid on mässulised inglid

Liitusid Saatanaga enne veeuputust. 1Mo 6:1, 2; 1Pe 3:19, 20

Alandatud, vaimsest valgusest ära lõigatud. 2Pe 2:4; Ju 6

Võitlevad Jumala vastu, rõhuvad inimesi. Lu 8:27—29; Ilm 16:13, 14

Hävitatakse koos Saatanaga. Mt 25:41; Lu 8:31; Ilm 20:2, 3, 10

D. Spiritismist kui deemonitega seotud tegevusest tuleb hoiduda

Jumala Sõna keelab selle. Jes 8:19, 20; 3Mo 19:31; 20:6, 27

Tuleviku ennustamine on demonism; hukka mõistetud. Ap 16:16—18

Viib hävingusse. Ga 5:19—21; Ilm 21:8; 22:15

Astroloogia keelatud. 5Mo 18:10—12; Jer 10:2

17. Kurjus, maailma hädad

A. Kes on süüdi maailma hädades

Halb valitsemine on praeguste raskete aegade põhjus. Õp 29:2; 28:28

Maailma valitseja on Jumala vaenlane. 2Ko 4:4; 1Jo 5:19; Joh 12:31

Kurat põhjustab hädasid, aega jäänud vähe. Ilm 12:9, 12

Kurat seotakse kinni, järgneb suur rahu. Ilm 20:1—3; 21:3, 4

B. Miks on kurjust lubatud

Kurat seadis kahtluse alla Jumala loodute lojaalsuse. Iiob 1:11, 12

Ustavatel võimalus oma lojaalsust tõestada. Ro 9:17; Õp 27:11

Kurat osutunud valelikuks, vaidlusküsimus lahendatakse. Joh 12:31

Ustavatele antakse tasuks igavene elu. Ro 2:6, 7; Ilm 21:3—5

C. Lõpuaja kestmine on halastav

Nagu Noa päevilgi, võtab hoiatamine aega. Mt 24:14, 37—39

Jumal ei viivita, vaid on halastav. 2Pe 3:9; Jes 30:18

Piibel aitab meil toimuvaks valmis olla. Lu 21:36; 1Te 5:4

Otsi praegu Jumala kaitset. Jes 2:2—4; Sef 2:3

D. Maailma hädade lahendus ei tule inimestelt

Inimesed on hirmul, nõutud. Lu 21:10, 11; 2Ti 3:1—5

Jumala Kuningriigil on edu, inimestel mitte. Tn 2:44; Mt 6:10

Et ellu jääda, tuleb praegu otsida Kuningaga rahu. Laul 2:9, 11, 12

18. Loomine

A. On kooskõlas teaduslike faktidega, välistab evolutsiooni

Teadus kinnitab loomise järjekorda. 1Mo 1:11, 12, 21, 24, 25

Jumala seadus ”liikide” kohta peab paika. 1Mo 1:11, 12; Jk 3:12

B. Loomispäevad ei olnud 24-tunnised

”Päev” võib tähendada lihtsalt mingit ajaperioodi. 1Mo 2:4 (UM)

Jumala silmis võib päev olla pikk aeg. Laul 90:4; 2Pe 3:8

19. Lunastus

A. Jeesuse inimelu maksti ”lunastushinnaks kõigi eest”

Jeesus andis oma elu lunastushinnaks. Mt 20:28

Ohvrivere väärtus kustutab patu. Heb 9:14, 22

Ühest ohvrist piisab alatiseks. Ro 6:10; Heb 9:26

Kasu ei tule automaatselt; ohvrit tuleb väärtustada. Joh 3:16

B. Vastav hind

Aadam loodi täiuslikuks. 5Mo 32:4; Kog 7:29; 1Mo 1:31

Kaotas patu tõttu enda ja oma laste täiuslikkuse. Ro 5:12, 18

Lapsed abitud; tarvis Aadamaga täiesti võrdset. Laul 49:8; 5Mo 19:21

Lunastushind on Jeesuse täiuslik inimelu. 1Ti 2:5, 6; 1Pe 1:18, 19

20. Maa

A. Jumala eesmärk maaga

Paradiis rajati maa peale täiuslike inimeste jaoks. 1Mo 1:28; 2:8—15

Jumala eesmärk täitub kindlasti. Jes 55:11; 46:10, 11

Maa täidetakse rahumeelsete, täiuslike inimestega. Laul 72:7; Jes 45:18; 9:5, 6

Kuningriik taastab paradiisi. Mt 6:9, 10; Ilm 21:3—5

B. Iial ei hävitata ega jää inimtühjaks

Sõnasõnaline maa jääb püsima. Kog 1:4; Laul 104:5

Hävitati Noa-aegne inimkond, mitte maa. 2Pe 3:5—7; 1Mo 7:23

See näide annab lootust meie ajal ellu jääda. Mt 24:37—39

Kurjad hävivad; ”suur rahvahulk” jääb ellu. 2Te 1:6—9; Ilm 7:9, 14

21. Maarja kummardamine

A. Maarja oli Jeesuse ema, mitte ”Jumalaema”

Jumalal pole algust. Laul 90:2; 1Ti 1:17

Maarja oli Jumala Poja ema, kui see maa peal oli. Lu 1:35

B. Maarja pole ”igavene neitsi”

Ta abiellus Joosepiga. Mt 1:19, 20, 24, 25

Tal oli peale Jeesuse teisigi lapsi. Mt 13:55, 56; Lu 8:19—21

Need ei olnud siis veel Jeesuse ”vaimsed vennad”. Joh 7:3, 5

22. Mälestusõhtu, armulaud

A. Issanda õhtusöömaaja mälestamine

Peetakse kord aastas paasapüha päeval. Lu 22:1, 17—20; 2Mo 12:14

Mälestatakse Kristuse ohvrisurma. 1Ko 11:26; Mt 26:28

Sümbolitest saavad osa need, kel on taevane lootus. Lu 22:29, 30; 12:32, 37

Kuidas inimene teab, et tal on see lootus. Ro 8:15—17

B. Armulaud ja missa ei põhine Piiblil

Pattude andeksand eeldab kellegi vere valamist. Heb 9:22

Kristus on uue lepingu ainus Vahemees. 1Ti 2:5, 6; Joh 14:6

Kristus on taevas; vaimulik ei too teda alla. Ap 3:20, 21

Kristuse ohvrit ei ole tarvis uuesti tuua. Heb 9:24—26; 10:11—14

23. Palve

A. Palved, mida Jumal kuuleb

Jumal kuulab inimeste palveid. Laul 145:18; 1Pe 3:12

Ta ei kuula ebaõiglasi, kui need ei muuda end. Jes 1:15—17

Palvetada tuleb Jeesuse nimel. Joh 14:13, 14; 2Ko 1:20

Palvetada tuleb kooskõlas Jumala tahtega. 1Jo 5:14, 15

Usk on hädavajalik. Jk 1:6—8

B. Korrutamine, palved Maarja või ”pühakute” poole on asjatud

Peab paluma Jumalat Jeesuse nimel. Joh 14:6, 14; 16:23, 24

Sõnade korrutamist ei võeta kuulda. Mt 6:7

24. Patt

A. Mis on patt

Üleastumine Jumala seadusest, täiuslikest normidest. 1Jo 3:4; 5:17

Inimene kui Jumala loodu peab talle aru andma. Ro 14:12; 2:12—15

Seadus määratles patu, tegi sellest teadlikuks. Ga 3:19; Ro 3:20

Kõik on patused, ei suuda täita Jumala täiuslikke norme. Ro 3:23; Laul 51:7

B. Miks on kõigil tulnud Aadama patu pärast kannatada

Aadam andis ebatäiuse, surma edasi kõigile. Ro 5:12, 18

Jumal oli halastav, sallides inimkonda. Laul 103:8, 10, 14, 17

Jeesuse ohver lepitab patud. 1Jo 2:2

Patt ja kõik muud Kuradi teod tehakse olematuks. 1Jo 3:8

C. Sõnakuulmatus oli keelatud vilja söömine, mitte suguline vahekord

Keeld puu kohta anti enne Eeva loomist. 1Mo 2:17, 18

Aadamal ja Eeval kästi lapsi saada. 1Mo 1:28

Lapsed pole patu tagajärg, vaid Jumala õnnistus. Laul 127:3—5

Eeva patustas, kui abikaasat polnud juures; tegutses sõltumatult. 1Mo 3:6; 1Ti 2:11—14

Aadam kui perepea tõstis mässu Jumala seaduse vastu. Ro 5:12, 19

D. Mis on patt püha vaimu vastu (Mt 12:32; Mr 3:28, 29)

See ei ole päritud patt. Ro 5:8, 12, 18; 1Jo 5:17

Inimene võib vaimu kurvastada, siiski terveneda. Ef 4:30; Jk 5:19, 20

Tahtlik harjumuslik patustamine viib surma. 1Jo 3:6—9

Jumal mõistab sellised patustajad hukka, võtab ära oma vaimu. Heb 6:4—8

Me ei peaks mittekahetsevate patustajate eest palvetama. 1Jo 5:16, 17

25. Piibel

A. Jumala Sõna on inspireeritud

Inimesi ajendas kirjutama Jumala vaim. 2Pe 1:20, 21

Sisaldab ennustusi: Tn 8:5, 6, 20—22; Lu 21:5, 6, 20—22; Jes 45:1—4

Kogu Piibel on inspireeritud ja kasulik. 2Ti 3:16, 17; Ro 15:4

B. Praktiline teejuht meie päeviks

Piibli põhimõtete eiramine on hukatuslik. Ro 1:28—32

Inimeste tarkus ei asenda seda. 1Ko 1:21, 25; 1Ti 6:20

Kaitseb tugevaimagi vaenlase eest. Ef 6:11, 12, 17

Juhib inimest õigel teel. Laul 119:105; 2Pe 1:19; Õp 3:5, 6

C. Kirjutatud kõigist rahvastest ja rassidest inimestele

Piiblit hakati kirjutama Idamaal. 2Mo 17:14; 24:12, 16; 34:27

Jumal ei andnud seda ainult eurooplastele. Ro 10:11—13; Ga 3:28

Jumal võtab vastu igasugu inimesi. Ap 10:34, 35; Ro 5:18; Ilm 7:9, 10

26. Põrgu (Haud)

A. Ei ole sõnasõnaline tuline piinapaik

Kannatav Iiob palvetas, et sinna pääseda. Iiob 14:13

Tegevusetuse paik. Laul 6:6; Kog 9:10; Jes 38:18, 19

Jeesus äratati üles Hauast, põrgust. Ap 2:27, 31, 32; Laul 16:10

Haud, põrgu, annab tagasi teisedki surnud; hävitatakse. Ilm 20:13, 14

B. Tuli on hävingu sümbol

Tuli sümboliseerib igavest surma. Mt 25:41, 46; 13:30

Mittekahetsevad kurjad hävitatakse otsekui tulega igaveseks. Heb 10:26, 27

Saatana ”piinamine” tules tähendab tema igavest surma. Ilm 20:10, 14, 15

C. Rikka mehe ja Laatsaruse lugu pole tõend igavesest piinast

Tuli, nagu ka Aabrahami süli, ei ole sõnasõnaline. Lu 16:22—24

Aabrahami soosingut on vastandatud ka pimedusega. Mt 8:11, 12

Babüloni hävingust räägitakse kui tulisest piinast. Ilm 18:8—10, 21

27. Pääste

A. Pääste toob Jumal Jeesuse lunastusohvri kaudu

Elu on Jumala kingitus Poja kaudu. 1Jo 4:9, 14; Ro 6:23

Pääste on võimalik ainult tänu Jeesuse ohvrile. Ap 4:12

”Patukahetsust surivoodil” võimatu kinnitada tegudega. Jk 2:14, 26

Saavutamiseks vaja aktiivselt tegutseda. Lu 13:23, 24; 1Ti 4:10

B. ”Kord päästetud, alatiseks päästetud” ei põhine Piiblil

Pühast vaimust osasaajad võivad ära langeda. Heb 6:4, 6; 1Ko 9:27

Paljud iisraellased hävitati, kuigi nad pääsesid Egiptusest. Ju 5

Pääste ei ole silmapilkne. Flp 2:12; 3:12—14; Mt 10:22

Taganejate olukord on halvem kui enne. 2Pe 2:20, 21

C. ”Üleüldine päästmine” ei põhine Piiblil

Mõne puhul pole kahetsus võimalik. Heb 6:4—6

Jumalal ei ole hea meel õela surmast. Hes 33:11; 18:32

Kuid armastus ei saa sallida ülekohut. Heb 1:9

Kurjad hävitatakse. Heb 10:26—29; Ilm 20:7—15

28. Pühad, sünnipäevad

A. Algkristlased ei pidanud sünnipäevi, jõule

Pidasid need, kes polnud tõelised jumalateenijad. 1Mo 40:20; Mt 14:6

Mälestada tuleks Jeesuse surmapäeva. Lu 22:19, 20; 1Ko 11:25, 26

Metsikud peod on kohatud. Ro 13:13; Ga 5:21; 1Pe 4:3

29. Pühakujud ja -pildid

A. Kujude ja piltide austamine teotab Jumalat

Jumalast ei saa teha kuju, pilti. 1Jo 4:12; Jes 40:18; 46:5; Ap 17:29

Kristlasi hoiatatakse pühakujude kasutamise eest. 1Ko 10:14; 1Jo 5:21

Jumalat tuleb kummardada vaimus ja tões. Joh 4:24

B. Kujude kummardamine sai Iisraeli rahvale hukatuslikuks

Kujude ja piltide kummardamine oli juutidele keelatud. 2Mo 20:4, 5

Need ei kuule ega räägi; nende valmistajad saavad nende sarnaseks. Laul 115:4—8

Need said püüniseks, tõid hävingu. Laul 106:36, 40—42; Jer 22:8, 9

C. Kujude ”suhteline kummardamine” on lubamatu

Jumal ei lubanud enda ”suhtelist kummardamist”. Jes 42:8

Jumal on ainus, kes ’kuuleb palvet’. Laul 65:2, 3

30. Religioon

A. Ainult üks õige religioon

Üks lootus, üks usk, üks ristimine. Ef 4:5, 13

Ülesanne teha inimesi jüngriteks. Mt 28:19; Ap 8:12; 14:21

Tuntakse ära vilja järgi. Mt 7:19, 20; Lu 6:43, 44; Joh 15:8

Armastus, ühtsus liikmete seas. Joh 13:35; 1Ko 1:10; 1Jo 4:20

B. Valeõpetused on õigustatult hukka mõistetud

Jeesus mõistis valeõpetused hukka. Mt 23:15, 23, 24; 15:4—9

Tegi seda pimestatute kaitseks. Mt 15:14

Tõde tegi nad vabaks, et olla Jeesuse jüngrid. Joh 8:31, 32

C. Tähtis vahetada religiooni, kui see osutub valeks

Tõde teeb vabaks; näitab, et paljud on vääral teel. Joh 8:31, 32

Iisraellased ja ka teised hülgasid endise kummardamisviisi. Jos 24:15; 2Ku 5:17

Algkristlased muutsid vaateid. Ga 1:13, 14; Ap 3:17, 19

Paulus vahetas religiooni. Ap 26:4—6

Kogu maailm on eksituses; tuleb meelt uuendada. Ilm 12:9; Ro 12:2

D. Võib paista, et igas religioonis on midagi head, aga see ei garanteeri Jumala soosingut

Jumal määrab, kuidas teda kummardada. Joh 4:23, 24; Jk 1:27

Hea pole see, mis ei vasta Jumala tahtele. Ro 10:2, 3

”Head teod” ei pruugi olla vastuvõetavad. Mt 7:21—23

Tuntakse ära vilja järgi. Mt 7:20

31. Rist

A. Jeesus löödi teotuseks hukkamispostile

Jeesus löödi posti või puu külge. Ap 5:30; 10:39; Ga 3:13

Kristlastel tuleb kanda teotuse posti. Mt 10:38; Lu 9:23

B. Seda ei tohiks kummardada

Jeesuse piinaposti eksponeerimine on teotav. Heb 6:6; Mt 27:41, 42

Risti austamine on ebajumalakummardamine. 2Mo 20:4, 5; Jer 10:3—5

Jeesus on vaim, ta pole enam postil. 1Ti 3:16; 1Pe 3:18

32. Ristimine

A. Nõue kristlastele

Jeesus andis eeskuju. Mt 3:13—15; Heb 10:7

Enesesalgamise, pühendumise sümbol. Mt 16:24; 1Pe 3:21

Üksnes nendele, kes on õpetamiseks piisavalt vanad. Mt 28:19, 20; Ap 2:41

Õige viis on vee alla kastmine. Ap 8:38, 39; Joh 3:23

B. Ei pese patte maha

Jeesust ei ristitud pattude mahapesemiseks. 1Pe 2:22; 3:18

Jeesuse veri peseb patud maha. 1Jo 1:7

33. Saatus, ettemääratus

A. Inimese saatus ei ole ette määratud

Jumala eesmärk on kindel. Jes 55:11; 1Mo 1:28

Igaüks saab valida, kas teenib Jumalat. Joh 3:16; Flp 2:12

34. Surm

A. Surma põhjus

Inimesel oli täiuslik algus, lõputu elu väljavaade. 1Mo 1:28, 31

Sõnakuulmatus tõi surmaotsuse. 1Mo 2:16, 17; 3:17, 19

Kõik Aadama lapsed on pärinud patu ja surma. Ro 5:12

B. Surnute olukord

Aadam loodi hingeks, talle ei antud hinge. 1Mo 2:7; 1Ko 15:45

Inimene ehk hing sureb. Hes 18:4; Jes 53:12; Iiob 11:20

Surnud on teadvuseta ega tea midagi. Kog 9:5, 10; Laul 146:3, 4

Surnud magavad, oodates ülesäratamist. Joh 11:11—14, 23—26; Ap 7:60

C. Surnutega pole võimalik rääkida

Surnud pole vaimudena Jumala juures. Laul 115:17; Jes 38:18

Hoiatus mitte rääkida surnutega. Jes 8:19; 3Mo 19:31

Meediumid, ennustajad hukka mõistetud. 5Mo 18:10—12; Ga 5:19—21

35. Taevas

A. Ainult 144000 lähevad taevasse

Neid on piiratud arv; on kuningad koos Kristusega. Ilm 5:9, 10; 20:4

Jeesus oli teerajaja; teised on valitud pärast teda. Kol 1:18; 1Pe 2:21

Paljud teised hakkavad elama maa peal. Laul 72:8; Ilm 21:3, 4

144000-l on eriline positsioon, mida teistel ei ole. Ilm 14:1, 3; 7:4, 9

36. Tervendamine, keeled

A. Vaimne tervendamine toob jäädavat kasu

Vaimne haigus hukutab. Jes 1:4—6; 6:10; Ho 4:6

Vaimne tervendamine on esmatähtis. Joh 6:63; Lu 4:18

Kõrvaldab patud; toob õnne ja elu. Jk 5:19, 20; Ilm 7:14—17

B. Jumala Kuningriik toob jäädava füüsilise tervise

Jeesus ravis haigusi, kuulutas Kuningriigi õnnistusi. Mt 4:23

Tõotatud Kuningriigi kaudu saadakse jäädav tervis. Mt 6:10; Jes 9:6

Isegi surm kaotatakse. 1Ko 15:25, 26; Ilm 21:4; 20:14

C. Pole tõendeid, et Jumal tänapäeva usutervendamised heaks kiidab

Jüngrid ei tervendanud iseennast ime abil. 2Ko 12:7—9; 1Ti 5:23

Imelised annid lõppesid pärast apostlite päevi. 1Ko 13:8—11

Pole kindel tõend Jumala heakskiidust. Mt 7:22, 23; 2Te 2:9—11

D. Keeltega rääkimine oli ajutine

Oli tundemärk; taotleda tuleb suuremaid ande. 1Ko 14:22; 12:30, 31

Ennustati, et imelised vaimuannid kaovad. 1Ko 13:8—10

Imeteod ei ole kindel tõend Jumala heakskiidust. Mt 7:22, 23; 24:24

37. Tunnistuse andmine

A. Kõik kristlased peavad tunnistust andma, rääkima head sõnumit

Et heakskiitu saada, peab tunnistama Jeesust inimeste ees. Mt 10:32

Peab olema Sõna tegija, usku tegudega näitama. Jk 1:22—24; 2:24

Ka uued jüngrid peaksid saama õpetajateks. Mt 28:19, 20

Avalik tunnistuse andmine toob pääste. Ro 10:10

B. Tarvis korduvalt külastada, jätkuvalt tunnistust anda

Tuleb hoiatada lõpu eest. Mt 24:14

Jeremija kuulutas Jeruusalemma lõppu palju aastaid. Jer 25:3

Nagu algkristlasedki, ei saa me lakata rääkimast. Ap 4:18—20; 5:28, 29

C. Tunnistada tuleb selleks, et olla vaba veresüüst

Tuleb hoiatada läheneva lõpu eest. Hes 33:7; Mt 24:14

Selle tegemata jätmine toob veresüü. Hes 33:8, 9; 3:18, 19

Paulus sai veresüüst vabaks; rääkis kogu tõde. Ap 20:26, 27; 1Ko 9:16

Päästab nii tunnistaja kui ka kuulja. 1Ti 4:16; 1Ko 9:22

38. Vaim

A. Mis on püha vaim

Jumala tegev jõud, mitte isik. Ap 2:2, 3, 33; Joh 14:17

Kasutatud loomisel, Piibli inspireerimisel jm. 1Mo 1:2; Hes 11:5

Selle kaudu sünnivad, võitakse Kristuse ihu liikmed. Joh 3:5—8; 2Ko 1:21, 22

Annab jõudu, juhib Jumala rahvast tänapäeval. Ga 5:16, 18

B. Elujõudu nimetatakse vaimuks

Elu alus, hoitakse alal hingamisega. Jk 2:26; Iiob 27:3, P 1945 (”hingeõhk” — ”vaim”)

Jumalal on võim elujõu üle. Sak 12:1; Kog 8:8, P 1945 (”tuul” — ”vaim”)

Inimeste ja loomade elujõud kuulub Jumalale. Kog 3:19—21, P 1945 (”hing” — ”vaim”)

Vaim usaldatakse Jumala hoolde lootuses saada üles äratatud. Lu 23:46

39. Vaimulik (jumalateenija)

A. Kõik kristlased peavad olema jumalateenijad

Jeesus oli Jumala teenija. Ro 15:8, 9; Mt 20:28

Kristlased järgivad tema eeskuju. 1Pe 2:21; 1Ko 11:1

Jumalateenijad peavad kuulutama. 2Ti 4:2, 5; 1Ko 9:16

B. Nõuded jumalateenijatele

Jumala vaim ja tema Sõna tundmine. 2Ti 2:15; Jes 61:1—3

Kristuse eeskuju järgimine kuulutustöös. 1Pe 2:21; 2Ti 4:2, 5

Jumal annab väljaõppe oma vaimu, organisatsiooni kaudu. Joh 14:26; 2Ko 3:1—3

40. Valeprohvetid

A. Valeprohvetid ette kuulutatud; olid juba apostlite päevil

Kuidas tunda ära valeprohveteid. 5Mo 18:20—22; Lu 6:26

Ette kuulutatud; tuntakse viljade järgi. Mt 24:23—26; 7:15—23

41. Vastupanu, tagakiusamine

A. Miks kristlastele vastupanu osutatakse

Jeesust vihati, ennustas vastuseisu. Joh 15:18—20; Mt 10:22

Õigetest põhimõtetest kinnipidamine mõistab maailma hukka. 1Pe 4:1, 4, 12, 13

Saatan, selle maailma jumal, paneb Kuningriigile vastu. 2Ko 4:4; 1Pe 5:8

Kristlane ei karda, Jumal toetab teda. Ro 8:38, 39; Jk 4:8

B. Abielunaine ei tohiks lasta end mehel Jumalast lahutada

Ette hoiatatud; mees võib saada väärinfot. Mt 10:34—38; Ap 28:22

Naisel tuleb loota Jumalale ja Kristusele. Joh 6:68; 17:3

Oma ustavusega võib ta päästa ka mehe. 1Ko 7:16; 1Pe 3:1—6

Abielumees on pea, kuid ei saa käskida seoses kummardamisega. 1Ko 11:3; Ap 5:29

C. Abielumees ei tohiks lasta end oma naisel takistada Jumalat teenimast

Peab armastama naist ja peret, tahtma neile elu. 1Ko 7:16

Vastutab otsuste tegemise eest, kannab hoolt. 1Ko 11:3; 1Ti 5:8

Jumal armastab meest, kes tõe eest seisab. Jk 1:12; 5:10, 11

Kompromiss rahu nimel toob Jumala ebasoosingu. Heb 10:38

Võimalus viia pere õnneliku eluni uues maailmas. Ilm 21:3, 4

42. Veri

A. Vereülekanded rüvetavad vere pühadust

Noale öeldi, et veri on püha, see kujutab elu. 1Mo 9:4, 16

Seaduseleping keelas vere söömise. 3Mo 17:14; 7:26, 27

Keeldu korrati kristlastele. Ap 15:28, 29; 21:25

B. Soov päästa elu ei õigusta Jumala seaduse rikkumist

Kuulekus on parem kui ohver. 1Sa 15:22; Mr 12:33

Elu pidamine Jumala seadusest tähtsamaks on hukutav. Mr 8:35, 36

43. Viimsed päevad

A. Mida mõeldakse ”maailma lõpu” all

Selle ajastu lõpp. Mt 24:3; 2Pe 3:5—7; Mr 13:4

Mitte maakera, vaid kurjuse ajastu lõpp. 1Jo 2:17

Hävingule eelneb lõpuaeg. Mt 24:14

Õiged pääsevad; seejärel uus maailm. 2Pe 2:9; Ilm 7:14—17

B. Tarvis olla valvas viimsete päevade tundemärkide suhtes

Jumala antud tundemärgid meile juhatuseks. 2Ti 3:1—5; 1Te 5:1—4

Maailm ei suhtu tõsiselt. 2Pe 3:3, 4, 7; Mt 24:39

Jumal ei viivita, vaid hoiatab. 2Pe 3:9

Tasu valvsuse, hoolsuse eest. Lu 21:34—36

44. Ülestõusmine

A. Surnutel on lootus

Kõik, kes haudades, äratatakse üles. Joh 5:28, 29

Jeesuse ülesäratamine on tagatis. 1Ko 15:20—22; Ap 17:31

Vaimu vastu patustanuid ei äratata üles. Mt 12:31, 32

Tõotatud neile, kes näitavad üles usku. Joh 11:25

B. Ülestõusmine eluks taevas või maa peal

Kõik surevad Aadamas; saavad elu Jeesuses. 1Ko 15:20—22; Ro 5:19

Ülesäratatud on olemuselt erisugused. 1Ko 15:40, 42, 44

Need, kes on koos Jeesusega, on tema sarnased. 1Ko 15:49; Flp 3:20, 21

Need, kes ei valitse, äratatakse maa peale. Ilm 20:4b, 5, 13; 21:3, 4